Kogenud normakad: Maksim ja Svetlana räägivad tööst ja karjäärisammudest

Võrreldes näed rohkem

Kui Maksim tuli 2012. aastal sõjaväest tagasi, plaanis ta raha koguda Tallinna tehnikaülikooli lõpetamiseks. Selleks läks ta tööle temale tuttavasse kohta – Normasse, kus 20 aastat töötas ta ema. Maksim alustas galvaanika osakonnas õpilasena ja liikus tasapisi edasi.

Svetlana sattus ettevõttesse tuttava kaudu: mõtte andis talle naabrinaine, kes töötas Normas personalispetsialistina. Alguses tegeles Svetlana turvavööde tootmisega, seejärel liikus edasi galvaanika osakonda.

Nii Maksimil kui ka Svetlanal oli, millega võrrelda oma uut töökohta. Maksim näiteks mäletas ettevõtet lapsepõlvest saadik ning seda, et seal valitses alati perekondlik atmosfäär ja korraldati sündmusi ka lastele. Samuti saavad Maksim ja Svetlana kõrvutada Normat varasemate tööandjatega. Mõlemad on mõnda aega töötanud Ericssonis ja kolleegid lausuvad ühehäälselt, et seal on kõik range ja reglementeeritud, vähem vahetut suhtlust ülemustega. “Normas aga saab misiganes küsimustega julgelt ülemuse poole pöörduda,” võrdlevad nad.

Kui palutakse ületunde teha

Ületunnid on oluline aspekt, mis huvitab kõiki töötajaid. Maksimi sõnul juhtub mõnikord, et palutakse töötada rohkem, sellisel juhul motiveeritakse inimesi rahaliselt. “Või pakutakse alternatiivi, näiteks võimalust võtta vabu päevi – sõltub sellest, kuidas te kokku lepite,” ütleb Maksim. Svetlanal on selles osas teistsugune kogemus. Ta ei ole kokku puutunud olukorraga, kus ta oleks pidanud tegema ületunde. Peale 8-tunnist tööpäeva lähevad tema osakonna töötajad rahulikult koju.

Keegi ei istu tegevuseta

Maksim on Normas töötanud 7, Svetlana 16 aastat. Selle aja jooksul õnnestus neil kogeda arengu dünaamikat ja töökoormuse intensiivsust. Viis aastat galvaanika osakonnas töötanud Maksimile pakuti süsteemitootmise operaatori kohta. Tema jäi oma endisele positsioonile, kuid vajadusel ta tuleb ja teeb operaatori tööd. Üldiselt jõudis Maksim tutvuda paljude ettevõtte osakondade ja erialadega. Sama räägib ka Svetlana: “Kui on vaja kedagi asendada teises kohas ja meie osakonnas on palju töötajaid, siis „laenatakse“ meid ajutiselt. Keegi ei istu Normas ilma tööta ning tänu sellele rikastuvad töötajad uute kogemuste ja teadmistega. Tore on see, et meeskond, kes kõvasti töötas ja täitis plaani, saab boonuseid – just need inimesed, kes tegid produktiivselt tööd selles vahetuses!“

Meeste ja naiste vahelise tööjaotuse kohta ütlevad Maksim ja Svetlana, et peaaegu kõik saavad teha kõike. Naised hoiduvad ainult otsesest kontaktist keemiaga – näiteks filtrite vahetamises ja vannide puhastamises.

Karjäär: trepist üles!

Normas on head karjäärivõimalused. Maksim alustas galvaanikaõpilasena, seejärel ta sai teise kategooria ja lõpuks – esimese. Ta tunnistab, et üks ja sama töö muutub lõpuks tüütuks, seetõttu on tal hea meel, et Normas antakse võimalust proovida ennast uutes valdkondades. “Mul õnnestus kõigis vahetustes töötada absoluutselt igal positsioonil,” ütleb ta ja lisab, et siin saab õppida kõike. Toimuvad kursused ning töötajad õpetavad üksteist. Svetlana usub samuti, et kõik, kellel on hea kontakt juhtide ja meeskonnaga ning soov liikuda edasi, saavad Normas karjääri teha: “Kui teil on huvi, võite julgelt „trepist üles liikuda“,” jagab ta edu saladust. Uued töökuulutused ilmuvad üsna sageli: alati võib minna personalijuhi juurde, et saada rohkem teada töökohast ning esitada oma kandidatuuri.

Muudatuste juurutamine

Normas juurutatakse muudatused üsna selgelt ja organiseeritult: kui tuleb kaebus kliendilt või lisatakse uued reeglid, siis koostatakse ka uued juhendid, millest teavitatakse töötajaid. Mitte kõiki korraga, et oleks mugavam omandada uut informatsiooni.

Kui uued plaanid eeldavad suuremat tootlikkust, on see päris raske ja Svetlana sõnul võib see alguses veidi hirmutada. „Pärast aga harjud uue rütmiga ära ja asi muutub hoopis huvitavamaks,“ – räägib naine.

Peod ja vaba aeg

Svetlana sõnul annavad korporatiivpidustused, sport, uusaasta- ja muud pühad suurepärase võimaluse kohtuda töösõpradega, kellest mõned teavad teineteist juba 15–20 aastat ja samal ajal tutvuda uute kolleegidega.

Norma toetab oma inimesi erinevates olukordades: 1. septembril kingitakse töötajate koolilastele seljakotte, töötajate juubeleid tähistatakse, matuste korral toetatakse perekondi rahaliselt. Ja muidugi antakse välja ka traditsioonilist jõulupreemiat.

Maksimi sõnul on ametiliit sõlminud lepingud erinevate spordiasutustega – basseinide ja spordisaalidega, mida saab töötõendiga soodsamalt külastada.

Norma alati maksab

Üheks kaalukaks Norma plussiks on alati õigel ajal välja makstud palk. “Siin on stabiilne palk, puhkusetasu, haigushüvitised,” kinnitab Maksim üldtuntud tõde. Ainult üks kord teatas ülemus eeldatavast viivitusest seoses tehniliste probleemidega, kuid nad said ka selle olukorraga aegsasti hakkama, ning raha oli õigeks ajaks üle kantud. Kui seoses palgaga on mingeid küsimusi, võib alati pöörduda raamatupidamisosakonda, kus kõik lahendatakse väga kiiresti ja professionaalselt.

Radmilla Sõmitko teab alluvate keele tundmise väärtust

Radmilla Sõmitko teab alluvate keele tundmise väärtust

Radmilla Sõmitkoga on sama huvitav vestelda nagu vaadata head filmi. Intervjuust sündis artikkel, mis hõlmab kõike: olulisi elu- ja tööalaseid tarkusi, kaadreid isiklikust elust ning fragmente tema karjäärist – salajastest pisaratest kollektiivse rõõmuni ettevõtte ühisüritustel.

Eellugu

Aasta 2010. Kriis. Head ajad, mil Radmillal oli soliidne palk ja kindel töö, lõppesid. Eraettevõttes, kus ta töötas, koondati töötunde, mis oli suureks probleemiks korterit üüriva väikese lapsega naise jaoks. Oma muret tuttavaga jagades sai ta teada, et Normas vajatakse inimesi ja seda Radmilla lugu Normaga algaski. Ütleme etteruttavalt, et Radmilla töötab Normas juba kümme aastat. Pereinimesena leidis ta siit selle stabiilsuse, mida otsis ning enam ei soovi ta riskida ja uude teadmatusse sukelduda.

Per aspera ad astra

Läbi raskuste tähtede poole – just selline on Radmilla edutee Normas olnud. Ta alustas pakkija tööst, seejärel hakkas omandama uute masinate kasutamist ja täiendama teadmisi teistes osakondades. Seejärel koordineeris ta valmistoodete liikumist ettevõttes ja tegeles korraldustööga arvuti taga. Täna on Radmilla juhipositsioonis. Olles emotsionaalne ja avatud inimene, jagab ta ausalt oma tundeid: praegune juhi ametikoht pole tema jaoks kerge.

Radmilla selgitab, et nüüd peab ta võrdselt hästi oskama töötada nii inimeste kui tehnoloogiaga. Tehnikaga on ta päris osav, kuid tal pole selle vastu nii põlevat huvi nagu mõnel kolleegil. Seetõttu tuleb tal harjutada, juurde õppida ja kannatlik olla. “Vahel tunnen ennast täiesti jõuetuna, aga vaatamata sellele ma tean, et õppida on vaja,” sõnab Radmilla vapralt.

Juhi kujunemistee

Radmilla alluvuses töötab 24 töötajat. Selle meeskonna juhiks saamine polnud lihtne: olles olnud üks tiimist, siis tuli tal end korralikult tõestada, enne kui meeskond teda juhina aktsepteeris. „Pidin usalduse võitma väikeste ja läbimõeldud sammudega. Ma eelistangi rahulikku lähenemist: alati saab kõike arutada, küsida inimeste arvamust jne,“ selgitab naine. Just kannatlikkus ja lugupidamine kaaskolleegide vastu aitasidki tal juhirollis rutem sisse sulada.

Radmilla juhendab erinevas vanuses ja erinevaid keeli kõnelevaid inimesi. Seega tuleb igaühele leida individuaalne lähenemine ning sobivad argumendid. Radmilla mäletab juhtumit, mil üks töötaja jõudis oma vahetusega pakkida vaid 4000 detaili, samal ajal kui kolleegid 9000, siis küsis ta sellelt inimeselt: „Sa pole ju teistest halvem?“. Need sõnad läksid inimesele sedavõrd hinge, et ta leidis motivatsiooni pingutada. Juba mõne aja pärast oli 4000’st detailist saanud 8000 ja rõõmustasid mõlemad – nii töötaja kui Radmilla. „Juhid peavad hoolitsema oma töötajate enesehinnangu, edusammude ja vahel isegi saatuse eest,“ arvab Radmilla.

Norma jagab töötajatega nii rõõmu kui kurbust

Kui Radmilla tuli Normasse tööle, oli ta meeldivalt üllatunud ühise vaba aja veetmise korraldusest. „Siin tähistatakse pühi, antakse jõulupreemiad, tehakse kollektiivreise ja kogutakse annetusi. Mõni aeg tagasi otsustasid töötajad jõulukinkidest loobuda ja nüüd kantakse need vahendid üle vähiravifondi. Normas austatakse ka pereväärtusi: lapse sünni puhul kingitakse raha, koolilastele seljakott jne,“ jutustab Normast vaimustuses olev Radmilla. Norma ei jäta oma inimesi hätta ka kurbade sündmuste puhul, mil meeskond tagab samuti rahalise toetuse.

Milline on see tunne, kui valmistad elupäästvaid tooteid?

Norma töö on orienteeritud inimelude päästmisele. Peab olema sada protsenti kindel, et sinu väljastatud tooted on defektivabad. Kui varem polnud sõidukid Radmilla jaoks midagi erilist, siis praeguseks on kõik muutunud: “Nüüd vaatan kohe autos olevat turvavööd, näen meie tehtud detaile igal pool!” ütleb Radmilla rõõmsalt.

Ta märkab Norma valmistatud turvavöösid filmides ja uurib pisiasju, samuti vaatleb linnaliinibussides turvavöid. Tema tütre jaoks on see võõras, sest küsib: “Milleks ema neid nii väga uurib?” Radmilla jaoks on suur rõõm ja uhkus näha kvaliteetse „keelega“ vööd, mille valmimise juures ta ise osaline oli!

Väärtuslikud õppetunnid

Radmillale tundub, et Norma on sama suur nagu elu ise. Norma aitab inimesel ennast näidata ja proovile panna ning leida oma tee. “Kui mõni ametikoht sulle ei sobi ja kahtled oma valikus, siis see tähendab üht – see on sinu võimalus midagi iseendas parandada, tugevdada „selgroogu“ ja leida tasakaalu,” jagab Radmilla oma elutarka lähenemist raskustele.

Radmilla edu peamine saladus on lihtne: „Isegi, kui sul on tõesti halb olla, siis tuleb säilitada rahu. Naerata ja süvene probleemi, siis see laheneb ja kaob!“

Aleksei Kravtsuk Norma arengu ja töökorralduse perspektiividest

Aleksei Kravtsuk leidis tee Normasse neli aastat tagasi CV-Keskus tööportaali kaudu. Tegemist on tema teise ​​töökohaga, enne seda töötas ta kümme aastat ühes teises ettevõttes. Tänu sellele tuli Aleksei Normasse juba kogenud tootmistöötajana.

Sarnasused ja erinevused

Ka varem töötas Aleksei suurettevõttes, nii et enamik asju olid talle tuttavad. Normas ei oodanud teda põhimõtteliselt midagi uut ei tootmise, struktuuri ega ka funktsionaalse toe osas: siin töötab ta samuti suure hulga töötajate ja erinevate töökodadega ning töö kulgeb kolmes vahetuses.

Täiesti uus asi Aleksei jaoks oli sattuda aga valdavalt eestikeelsesse töökeskkonda. Enne seda töötas ta venekeelses meeskonnas, kus eesti keel kõlas hästi harva. Nüüd töötab Aleksei Tallinnas asuvas ettevõttes – siin on kogunenud pealinna kontingent ning teekond tööle on väga mugav.

Tee edasi on avatud

Norma väärtustab laia profiiliga töötajaid. Mitte kõik ei tule ettevõttesse kohe spetsialistidena, aga siin tagatakse igaühele võimalus selleks saada. Töötajatele pakutakse tööl väljaõpet, näiteks võib põhitööga paralleelselt ära õppida uue masina kasutamise. “Mõni on huvitatud selle tegemisest, mõni mitte,” konstateerib Aleksei, “mida rohkem töötaja oskab, seda kõrgemat palka saab talle maksta.”

Protsesside ja töötajate taseme parandamiseks juurutab Norma uusi süsteeme ning arvutiprogramme, samuti saadab töötajaid täiendõppe kursustele. Jällegi mitte kõik ei ole sellest huvitatud, isegi palgatõus ei pruugi alati motiveerida: “Me ei sunni kedagi. On inimesi, kes tahavad edasi areneda, nendega me arvestamegi”.

Sihikindluse eeskujuks on Aleksei jaoks tema otsene juht Indrek Neumann, kes võib mitu korda päeva vältel esitada ühte ja sama küsimust, kuni saab selge vastuse. Sellised eesmärgikindlad ja aktiivsed inimesed teevadki Normas karjääri.

Enesekorralduse vabadus

“Normas meeldib mulle see, et saad ise oma tööaega organiseerida. Ehitad ise süsteemi üles – mida teed, kuidas ja mis ajal,” räägib Aleksei Kravtsuk. Talle imponeerib, et otsuste tegemisel on inimesel teatud vabadus, ranged piirid puuduvad. See võimaldab iseseisvalt korraldada oma tegevust sellisel viisil, mis lubab viia selle loogilise lõpuni.

Aleksei meenutab, et ta pole veel kordagi juhi rollis ületunde tegema pidanud. Kui aga nädalavahetusel helistavad talle alluvad palvete või küsimustega, siis ta kindlasti vastab, aitab ja vahel läheb ise kohale: “Mul on vedanud, ma elan lähedal. Vajadusel saan alati läbi astuda,” seletab ta.

Üldiselt on ettevõttel olemas funktsionaalne tugiteenus, mis koosneb spetsiaalselt koolitatud töötajatest, kes teavad, kuidas ebaharilikes olukordades tegutseda. Seega on meeskond üsna iseseisev ka ilma oma juhita.

Norma tegevuse üheks põhiteguriks on vastutus kliendi ees: ettevõte vastab kõrgetele standartidele ja vastutab oma toodangu eest. Norma tagab kõrget kvaliteeti ja probleemide ilmnemisel tehakse kõikvõimalik, et leida professionaalne lahendus.

Inimestega töötamine nõuab energiat ja kannatlikkust

Juhi töö suurim väljakutse on suhtlemine alluvatega: kõik inimesed on erinevad ja igaüks vajab individuaalset lähenemist. “Töötades personaliga peab kõikidega rääkima isemoodi ja pidevalt kohanema. Mõnikord on see raske ja väsitav,” kirjeldab Aleksei oma ameti peamist raskust. Ta püüab arvestada iga alluva eripära ja probleemidega, et õigesti valitud taktika aitaks saavutada parimaid tulemusi. Luua ideaalseid tingimusi kõigi jaoks aga pole alati võimalik.

Hoolimata sellest, et Aleksei tööpäevad on täis suhtlemist oma meeskonnaga, võib ta vahel oma töötajaid nädalavahetustel külastada. Mõnda inimest ei näe Aleksei pikka aega oma töökojas, mõned töötavad ainult nädalavahetustel. „Ma tulen korraks ja vestlen nendega kuskil poolteist tundi: räägin viimastest uudistest ja tulevastest muudatustest. Muidugi võiks lihtsalt helistada, aga isiklik kontakt on palju väärtuslikum. Nii on mu meeskonnale meeldivam ja ka mulle,” võtab Aleksei Kravtsuk kokku.

Eldar Salihhov jagab Norma kogemusi, eriala saladusi ja edu retsepti

Enne kui Eldar Normasse tööle asus, polnud tal alalist töökohta, ainult lühiajalised või suvised tööd. Ühel päeval teatas talle Norma laos insenerina töötav sõbranna vabanenud komplekteerija kohast. Eldar tuli vestlusele, rääkis juhiga ja teda võetigi uuele ametikohale. Alguses töötas Eldar pakkijana ja alles seejärel liikus ta edasi erialasele tööle.

Teooria vs praktika

Esialgu ei saanud Eldar rakendada ülikoolis saadud teoreetilist baasi, kuna ta alustas lihtsa pakkijana. Sellel tööl sai ta aru, et palju asju tuleb jooksvalt õppida: tudengina saad üldise ettekujutuse valdkonnast ja alles süvenedes tootmisesse saab omandada kasulikke oskusi ja konkreetset informatsiooni.

Eldari positsioon eeldab inimestega töötamist. Ülikooli logistikateaduskonnas seda sfääri praktiliselt ei käsitletud. Normas puutus aga Eldar kokku vajadusega teha personaliga koostööd ja korraldada tööprotsesse. “Kui ma tuleksin tänavalt või otse ülikoolist, ei saaks ma kõikidest nüanssidest ja kavalustest aru. Nüüd mõistan, mis vastab tegelikkusele ja mis mitte – ma ei lase töötajatel kulutada tund aega tööle, mida saab ära teha poole tunniga,” jagab Eldar oma kogemust.

Progressi mootoriks on inimese soov

Eldar väidab, et Normas märgatakse alati inimest, kes soovib ennast tõestada. Kui on vajadus ja võimalus saata töötaja vajalikele kursustele – pole probleemi! “Kui me mõistame, et näiteks tõstuki juhtimisõigused võivad kedagi igapäevatöös aidata, saadame inimese vastavale koolitusele,” selgitab Eldar ja lisab, et kui töötaja ilmutab huvi ja vastutustunnet, võidakse talle pakkuda lausa uut ametikohta, kus läheb vaja omandatud oskusi. Norma julgustab uute teoreetiliste teadmiste saamist, kui see mõjutab positiivselt tööprotsessi.

Eldari edu koostisosad:

* Kasuta oma võimalust: Eldari sõnul algas tema karjääritõus sel hetkel, kui kontoris vabanes üks koht ja ta esitas aega raiskamata oma kandidatuuri. “Võib-olla nad ei tahtnudki kohe minu kandidatuuri heaks kiita, aga oluline on, et mind ikkagi võeti sellele kohale,” arutleb Eldar ja tõestab oma eeskujuga, et soodustavateks teguriteks on soov, haridus ja usk endasse. “Ma teadsin, et võin saavutada rohkemat,” räägib Eldar.

* Koostöö juhtkonnaga: Eldar tunnistab, et saab alati arvestada oma juhtide toetusega. Normas on igaühel olemas võimalus areneda ja kui mingitest teadmistest on puudu, võib alati paluda korraldada vajalikke kursuseid.

* Erialane töö: “Ma töötan oma erialal, logistika osakonnas, ja mulle see meeldib!” ütleb oma tööga rahulolev Eldar. Samuti peab ta eeliseks võimalust pidevalt ennast täiendada ja suhelda inimestega, sest suhtlemise käigus inimesed alati õpivad üksteiselt midagi.

Vastutusest

Viimasel ajal tunneb Eldar eriti tugevat vastutustunnet. Koos kogemusega tuli ka arusaam: “Kui ma ei vii tööülesannet lõpuni, siis mõjutab see teiste inimeste tööd. Ja vastupidi – kui mina saan aidata praktilise nõuandega, võib see mulle hiljem kasuks tulla,” kommenteerib ta. Eldar rõhutab, et mõnikord näeb vigu ja vajalikke parandusi paremini kõrvalt vaadates ning heade tulemuste huvides tasub tulla inimese juurde ja ette öelda.

Kokkukuuluvustunne

Normas leidub võimalusi tööväliseks suhtlemiseks: “Meil toimuvad aasta lõpus korporatiivpeod, tähistatakse jõule ja uut aastat, viiakse läbi suvepäevad,” jutustab Eldar. Tema ise suhtleb nii eesti kui vene keeles, kellegi jaoks pole see probleemiks. Eldari sõnul puudub kolleegidel keelebarjäär.

Kuidas ja miks on vaja probleeme lahendada?

Nagu töötaja, kes puutub igapäevatöös kokku inimressurssidega, teab Eldar, et probleemide lahendamine töö käigus on omaette kunst. Mõnikord ei saa inimesed aru, miks on võimatu üht või teist probleemi silmapilkselt lahendada. “Kõike ei saa lahendada kohe, mõned vead peituvad väga sügaval ja tootmine ei võta seda alati arvesse,” ütleb Eldar, selgitades, et probleem ei seisne soovis ignoreerida raskusi. Mõnikord ei tasu olukorda forsseerida – tuleb võtta aega, et selguseni jõuda. Ta kinnitab, et probleemid ei jää lahendamata, sest vastutustundliku töötajana on ta kogenud, et nad igal juhul annavad endast teada.

Ülemus

Igaühel, kes on oma tegevusalal palju saavutanud, on olemas oma „mentor“, kes õpetab ja inspireerib. Eldari puhul oli selliseks inspiratsiooniks tema kaudne juht, kellelt ta õppis õigesti prioriteete järjestama. Lisaks ka seda, millal on vaja olla range ja millal vastupidi avaldada inimlikkust ning julgustada töötajat. “Peab mõistma, et mõnikord tuleb töötajat kiita ja teine kord – olla kompromissitu,” ütleb ta.

Innukus viib kõrgustesse

Lõpetuseks jagab Eldar Salihhov oma väärtuslikke tähelepanekuid ettevõtte dünaamika kohta: “Normas võib karjääri teha usin inimene, kes on valmis ootama oma hetke!”. Nagu ka teised normakad veendus Eldar isiklikult, et siin saab edasi jõuda, kui armastad töötada ega pelga uusi väljakutseid või kohustusi. „Norma on suurettevõte, mis pakub karjäärivõimalusi, kuid samal ajal ei sekku teie isiklikku ruumi!“ ütleb Eldar Salihhov kokkuvõtteks.

Ilona Melis – Norma pakub kindlustunnet, usaldust ja arenguvõimalusi

Plastmassivabrikus töötava AMT juhi Ilona Melise puhul sai Norma lugu alguse juba 1984. aastal, mis tähendab, et see on kokku kestnud nüüdseks muljetavaldavad 36 aastat. Ilona meenutab, kuidas ta noore tüdrukuna Normasse tööle tuli, kuna sugulased soovitasid. „Sel ajal oli Norma n-ö kinnine asutus, kuhu kergesti tööle ei pääsenud. Minu kaks onu olid siin ametis ja nende soovituste kaudu sain kunagi minagi tööle.“

Niivõrd pika ajaperioodi jooksul on Ilonal olnud rohkesti ametinimetusi. Nende hulka kuuluvad näiteks tööjaotaja, palgaarvestaja, juht stantsimisosakonnas, pakkija, materjali ettevalmistuse operaator ja AMT juht (nüüdseks juba 6 aastat). „Ma olen Normas töötades palju arenenud – karjääriredelil üles roninud, alla tulnud ja uuesti hakanud üles liikuma. Normas on head arenguvõimalused, endal peab vaid selleks soovi olema,“ nendib Ilona.

Norma pakub kindlustunnet

Plastmassivabriku meeskonnas on kokku pea 70 inimest ja Ilona otseses alluvuses töötab praegu neist 57. Norma tähendab Ilona jaoks järjepidevust ja kindlustunnet. Järjepidevuse all mõtleb ta seda, et Norma puhul ei kao töö kuhugi. Näiteks ei ole muret, et vabrik ühtäkki suletakse, sest ettevõte on suur ja stabiilne. Ilona sõnul väikefirmade töötajad end sama kindlalt tunda ei saa. „Mulle meeldib oma töö Normas, saan selle kohta rääkida vaid head,“ lisab ta rõõmuga.

Hea suhtleja nii töö- kui eraelus

Ilmselt teavad paljud kolleegid, et Ilona on suhtlemise meister nii era- kui ka tööelus, sest rahvarohke seltskond eksisteerib tema jaoks nii siin kui seal. Vahva naine on nimelt 10 lapse ema. Praegu on tema noorim laps 16-aastane, kuid vanim juba 32. „Meil on suur pere ja seetõttu olen harjunud olema inimeste keskel ja teen meeleldi tööd, mis on seotud rohke suhtlemisega.“

Ilona teab hästi, et paljude erinevate inimeste üheskoos tööle panemine võib olla paras väljakutse. „Kõikide iseärasustega ja oskustega peab arvestama ja kui seda õigesti teha, siis toimibki meeskond edukalt,“ kõneleb ta.

Milline juht on liiga hea?

Kui küsida Ilonalt, milline juht ta enda arvates on, siis esimese reaktsioonina vastab ta, et „võib-olla olen liiga hea“. „Ma võtan alluvaid kui endaga võrdseid. Ma ei suhtu rangelt nii, et mina olen ülemus ja sina alluv,“ toob ta näite.

Üldiselt tunneb ta, et on juhtimisega seoses kõigega hakkama saanud, kuigi tema meeskonna puhul on tegemist ka rahvusliku erinevusega, sest enamik meeskonnast kõneleb emakeelena vene keelt. „Vahel peab end ümber häälestama ja mõtlema, et kuidas nemad teeksid. Aga mulle meeldib inimestega koos tööd teha, mulle meeldib oma töö,“ ütleb Ilona taas.

Peale selle meenutab ta minevikust, kuidas tal tuli aastate eest juhtida ainult meestest koosnevat meeskonda. „Eks mind pandi alguses igat moodi proovile, aga kõik siiski lahenes ja mind hoiti väga,“ mäletab ta.

Liiga karm suhtumine ei vii kuhugi

Kogenud naise, ema ja juhina on Ilona õppinud, et jäik ning karm suhtumine elus edasi ei vii. „Üks minu põhimõtetest on, kui sa tahad saada, siis sa pead ka andma,“ ütleb ta. See tähendab, et kui soovida inimestelt korralikku tööd, siis tuleb vahel leida kompromisse. Olgu selleks siis vahel vaba päeva vajadus või midagi muud. „Töötajad tulevad mulle vastu, kui minul on mure ja vastupidi. Meil toimib kahepoolne austus,“ on Ilona oma meeskonna puhul kindel.

Selge on see, et juhitöös peavad närvid olema tugevad. Ja nii ongi – Ilona suust näiteks karjumist ei kuule. „Mulle ka ei meeldi, kui keegi minu peale karjub. Ma arvan, et karjub nõrk inimene, kes ei suuda end kontrollida,“ ütleb ta ja lisab, et tema meelest tuleb enne probleemi lahendamist maha rahuneda. Tormata ei ole mõtet.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Ilona on kahtlemata üks neist, kelles peegeldub Norma pikaajaline väärtus ja märksõnad – usaldus, areng, suhtlemine ja õpihimu. Tema arvates võib selles suurettevõttes vabalt saada vabrikutöölisest juht. Oska vaid silma paista, ole tragi ja su potentsiaali märgatakse.

„Meie suur ja oluline missioon on elude päästmine,“ avaldab Anu Jaaku

Väljakutsetele aldis Anu Jaaku on Normas plastmassi valamise ja pakkimise-sorteerimise osakonna AMG 5 juht. „Ootasin oma ellu muutust ja nii ma 19 aastat tagasi Normasse sattusingi,“ meenutab Anu ning lisab, et esialgu see mõte normakas olemisest juba seal töötavale abikaasale ei meeldinud, sest ta soovis töö- ja eraelu lahus hoida. „Olukorra lahenduseks valisime töö erinevates osakondades.“

Suur hulk alluvaid ja ladus koostöö

Praegu juhib ja koordineerib Anu paljude inimeste tööd ning koopereerub nii kvaliteedi-, protsessi- kui ka tehnilise toe osakonna töötajatega. Alluvate täpse hulga kokku lugemisel jääb juht jänni ning muheleb, et neid on tal arvukalt.

„Meie osakonnas on ühtne hingamine ja klapp. Kui on õnnestumisi, siis tunneme ka kollektiivselt sellest kõigest rõõmu,“ iseloomustab Anu oma meeskonda. Ta lisab, et õhustiku teevad mõnusaks ladus koostöö, austus üksteise vastu ning abivalmidus.

„Tegeleme iga päev plasti valamisega, mis hõlmab erinevate plastmassdetailide valmistamist. Meie osakonna tööülesandeks on ka sorteerimine, nii manuaalselt kui spetsiaalsetel sorteerimismasinatel ning kui tekib vajadus osad detailid käsitsi pakkida, saame ka sellega hakkama,“ jutustab Anu oma osakonna argipäevast.

Töörõõm ja kvaliteet

„Meeskonna arendamine – see on koos tegemine, õppimine ja üksteise motiveerimine. Oluline on, kuidas mina suhtun töösse, kaasan ja näitan eeskuju,“ sõnab osakonna juht. Ta rõõmustab, et enda jaoks motivatsiooni saab ta tagasi alluvatelt, kui nad teevad kvaliteetselt ja tootlikult tööd.

Ta soovib oma oskusi kõigiga jagada ja olla eeskujuks, näiteks hõigates naeratades „Tere hommikust!“ tunneb ta ise rõõmu ja näeb seda ka meeskonna vastustest. „Kohe tekib mõnusam ja meeleolukam atmosfäär,“ jagab Anu lihtsa, kuid tõhusa nipi.

Anu on veendunud, et kogu osakond peab olema töötulemustest ja saavutustest huvitatud. „Töö kvaliteet oleneb inimestest, masinatest, vormidest, materjalidest ja lugematutest muudest tehnilistest ja inimressursi teguritest. Soovin oma töötajaid plaanidesse kaasata ja pidevalt koolitada, tõsta nende teadlikkust ja soovi panustada. Siis tulevad ka töövõidud,“ arutleb Anu.

Iga tööpäev toob põnevust

Tööd iseloomustades toob Anu välja, et sujuvaks ja ladusaks koostööks on vaja kaasata ja informeerida õigeid inimesi. „Kuna infovahetus on väga elav ja osapooli, kes omavahel suhtlevad, on palju, siis kogu teabe ohjamine, kontroll ja edastamine ongi mu igapäevane töö,“ seletab Anu.

Tema meelest on karjäär olnud keeruline ja tore korraga, sest töö on pakkunud professionaalselt ja inimlikult väga head arengut. Anu selgitab, miks ta oma tööd naudib: „Iga päev on põnev ja enesearenguks pole ühtegi takistust, on vaid tohutult võimalusi.“ Eesmärke saavutab ta samm-sammult sihikindluse, hoolivuse, järjepidevuse ja paindlikkuse kaudu.

Töö väärtus – elude päästmine

Osakonna juhti paeluvad erinevad tööprotsessid, näiteks see, kuidas ühest metallrullist saab väga kauni ja uhke autodetaili. „Ilu ja väärtus, mis aitab kedagi kas otsestelt minu kõrval või kusagil maailma teises otsas, motiveerib Normas töötama,“ räägib Anu.

Iga päev ei ole aega mõelda vastutuse suurusele ja tunda, kui tähtis on normakate töö üleilmses mõistes, ent Anu teab: „Ohutusrihma ehitus on inimeste jaoks peaaegu sama väärtuslik kui penitsilliin.“

Anul on retsept ka rutiinse töö tegijatele: „Mõtesta töö lahti, leia tegevuses üles olulisus, sest see motiveerib tööle ja hoiab silmad säravad!“ Anu ja tema meeskonna eesmärk on toota kvaliteetset toodangut, teha iga päev head tööd ja selle tulemusel päästa elusid.

Norma portree: kes see on, kuidas seda leida ja vallata? – karjääri, juhtimise kunsti ja ettevõtte poliitika üle arutleb AMT-juht Andrei Matvejev

Norma portree: kes see on, kuidas seda leida ja vallata? – karjääri, juhtimise kunsti ja ettevõtte poliitika üle arutleb AMT-juht Andrei Matvejev

Andrei Matvejev tuli Normasse sõbra õhutusel. Tutvustav ekskursioon suurettevõttes ei möödunud asjata, ning meeldiv mulje määras noormehe edasise töökoha ja eduka karjääri. Täna saab ta jagada oma kogemusi ja öelda, miks üks kord nähes Normat ta ei taha siit lahkuda, ning kuidas arenevad töötajad ja ettevõte ise.

Tulin, nägin, jäin!

Andrei Matvejev oli veel tudeng, kui sai teada, et Normas vajatakse uusi töötajaid. Kunagi ei ole üleliigne minna kuskile ja tutvuda inimeste, tingimuste ja tegevusalaga. Talle meeldis see, mida ta nägi, ja lahendus tekkis iseenesest: lisaks õppimisele oleks tore pühendada mõnda eluperioodi tootmistööle. Kui varasematel töökohtadel ei jäänud Andrei kauemaks kui pooleteist aastat, siis Normas kõik kujunes teistmoodi. Kolm aastat töötas ta operaatorina ja saavutas seejärel AMT-juhi kohta, millel ta tegutseb juba viis aastat.

Inimlik tegur

Kõigepealt paelus Andreit sõbralik meeskond. Normas ei tunne keegi ennast üksikuna. Kolleegid on nagu ühe ahela lülid: kui kellelgi miski ei õnnestu, siis kannatab kogu protsess. Selle tõttu Normas ei unustata, et oluline pole mitte ainult lõpptulemus, vaid ka see, kuidas kolleegid ülesannetega hakkama saavad, ning kuidas koos raskusi ületada. Tänu sellele on ettevõttes soe õhkkond, ja inimesed lähevad tööle mõnuga.

Olulist rolli meeskonna tunde tugevdamisel mängivad ühised üritused, näiteks suvepäevad ja talvised pühad. Nii tekkivad võimalused tööväliseks suhtlemiseks erinevate osakondade esindajate vahel. “Töötada on mugavam, kui tunned mitte ainult oma tiimi, vaid ka ettevõtte teisi töötajaid,” selgitab Andrei.

Karjäär ja areng

Norma pakub palju võimalusi töötajate täiendõppeks ja professionaalseks arenguks. Regulaarselt korraldatakse kursuseid, mis on pühendatud tootmise kvaliteedi arendamisele, töö ergonoomikale ja efektiivsusele. Kui inimesel on soov areneda ja ta näeb vaeva, ei jää see märkamata: “Meil on kasvupotentsiaali,” kinnitab AMT-juht.

Samuti saab siin igaüks liikuda oma individuaalset karjääriteed pidi. Kui töötaja tahab areneda tema jaoks uues valdkonnas, kuna ta on oma tegevuses juba saavutanud teatud taset, kindlasti leitakse talle lähenemisviisi ja pakutakse alternatiivseid variante. Ettevõte on väga suur, tööprofiile on palju – stantsimine, galvaanika, termiline töötlemine jne. „Eks kui töötaja tunneb ebamugavust ja töö muutub tema jaoks tüütuks, siis tema huvi töö vastu ja tootlikkus langevad. Sellisel juhul lahkub ta lihtsalt ettevõttest,” kommenteerib Andrei, ja selle loogikaga on raske mitte nõustada.

Kui uus koht ei sobi, võib alati eelmisele ametile tagasi tulla – erinevalt väikeettevõtetest läheneb Norma sellele küsimusele põhjalikult ja paindlikult!

Norma on hea õpetaja

Andreile imponeerib Norma distsipliin, teadlikkus ja toimingute järjepidevus. Siin ei juhtu kunagi nii, et alguses püstitatud ülesanne läheb seejärel tagaplaanile, kuna see pole enam aktuaalne. Sellisel tööl on hea treenida keskendumist, meelekindlust ja kannatlikkust: „Kõik ei tule esimesel korral välja. Ei tohi alla anda, peab proovima veel teist ja kolmandat korda,” nii kirjeldab Andrei olulist omandatud kogemust.

Juhi positsioon aitas Andreil areneda ka inimlikus plaanis. Inimestega töötades muutus ta vaoshoitumaks ja tähelepanelikumaks oma alluvate individuaalsete omaduste suhtes. “Õppisin leidma kokkupuutepunkte, sest igaüks tuleb oma “pagasiga”, kõigil on oma probleemid,” räägib tema. Konfliktid ei vii tulemusteni, nii et täna suudab Andrei leida väljapääsu mistahes ummikseisust.

Initsiatiiv loeb!

Norma on välja töötanud ettepanekute edutamise süsteemi, nii et iga inimese arvamus on kaalukas. Võib-olla mitte sellel määral, nagu tahaks, aga ikkagi töötajate häält kuulatakse. „Me ei kirjuta lihtsalt formaalseid pabereid. Võib minna rääkima, võitlema oma idee eest,” lisab Andrei. Tõepoolest, see, kellel on tegevusjanu, ja kes soovib edasi areneda, võib saavutada kvaliteetseid muutusi.

Iga päev on eriline

Andrei ei salli rutiinset tööd, just selletõttu on ta oma positsiooniga rahul. “On tore tunne, kui tuleb välja mõelda lähenemisviisi, lahendust probleemile,” tunnistab tema. AMT-juhi töö on põnev, iga päev toob väljakutseid, mis on alati täiesti erinevad. Sellega on Andrei Matvejevi igapäevane elu väga mitmekesine, ja see talle meeldib!

Tagasiside

Andrei rõhutab, et siin ei jää inimeste töö märkamatuks. Seda julgustatakse kui mitte rahaliselt, siis kasvõi sõna või kommentaariga. Elementaarne “aitäh” tehtud töö eest on oluline, kuna töötajad vajavad motivatsiooni. Kui miski ei õnnestu, kuuleb töötaja õpetussõnu, soovitusi olukorra parandamiseks. Aga igal juhul te saate tagasisidet – keegi ei tööta vaikuses ja teadmatuses.

Norma areneb edasi

Ettevõttepoliitika võiks Andrei arvamusel olla rohkem arenenud, kuid sellegipoolest on see piisavalt heal tasemel. “Ma hindan oma osakonna järgi – kaadrivoolavus on hästi väike, inimeste jaoks luuakse mugavaid töötingimusi,” ütleb Andrei. Tema tähelepanekute kohaselt on tänapäeval ettevõttel rohkem teavet, töötubasid, toimub koostöö Töötukassaga. On näha arengut ja edusamme ning uute partnerite kaasamist. Luuakse palju töökohti. Võrreldes sellega, mis toimus kolm aastat tagasi, on tunda värsket dünaamikat.

Kes on hea juht?

Inimestega töötamises on kõige vajalikum omadus stressitaluvus. “Enne koju minekut lased kõik probleemid filtrist läbi,” jutustab Andrei, kuidas tal õnnestub töömuresid koju mitte kaasa tuua.

Andrei Matvejev on paljude oluliste omandatud oskuste eest tänulik oma otsesele juhendajale. Koos temaga õppis ta õigel hetkel järjestama prioriteete ja vajadusel tulla töötajatele appi ning tagada kõike vajalikku tööks. “Üks asi on rääkida, teine ​​asi on asetada ennast töötaja kohale,” jagab juhataja oma töötarkust. Ta püüab alati aru saada, kas teatud ressurssidega on reaalne täita nõutavat ülesannet, kuna niimoodi on lihtsam leida lahendust.

Norma – kelle jaoks see on?

Karjääri võib siin teha aktiivne, ettevõtlik inimene. Tal peaks olema huvi autotööstuse vastu. Kui oled töö suhtes ükskõikne ja tuled tööle, et formaalselt täita ülesandeid, sellest ei tule midagi välja. Andreit näiteks paelus lapsepõlvest saadik kogu tootmisprotsess, mehhanismid, seadmed… Võib-olla armastus ja kustumatu entusiasm oma ameti vastu ongi edu saladus.

„Normas oleme justkui suur ja optimistlik pere,“ kinnitab galvaanika osakonna juht Ly Lend

Norma galvaanika osakonna juht Ly Lend peab end Normas veel üsna n-ö värskeks näoks, sest töötatud aastaid on suurettevõttes kogunenud praeguseks kolm. Vaatamata sellele on asjalik Ly jõudnud juba kiirelt ametiredelil tõusta, sest Normas alustas ta kõigepealt tootmise assistendina.

Tegusa inimesena meeldib Lyle just selline aktiivne töö nagu ta Normas praegu teeb. Päev läbi arvuti taga istuda ta ei sooviks. „Ma suhtlen ja liigun palju – minu tööpäevad sisaldavad kõike piisavalt. Kõige rohkem meeldib mulle suhtlemine ja seda saab siin tõesti palju teha,“ rõõmustab ta.

Elukestev õpihimu viib üha edasi

Normasse jõudis Ly enda sõnul küllaltki juhuslikult, tööle kandideerimise kaudu. „Tundsin esimesest intervjuust alates, et Norma on koht, kus ma tahan töötada. Olen enda edenemise ja tööga praegu väga rahul,“ on Ly kindel.

Varem töötas ta 12 aastat ettevõttes, mis tegeles toiduainete tootmisega. Ta meenutab, et tegutses eelmise tööandja juures erinevatel ametikohtadel ja liikus sealgi karjääriredelil üha edasi.

Siiski tundis Ly suurt soovi astuda veelgi sammuke edasi ja suundus kooli logistikat õppima. Praegugi ei tegele tegus naine ainuüksi tööülesannetega, vaid õpib kõrgkoolis tootmiskorraldust, tootmisjuhi ametit. „Normale sobivad õppimisvõimelised inimesed,“ ütleb ta ja lisab, et igapäevatööski on palju õppimist. “Kogu aeg õpin ma midagi uut, sest tootmine on suur ja lai. Ma ei tunne veel galvaanikat läbi ja lõhki ning uusi teadmisi lisandub iga päev.“

Suurim väljakutse on Ly jaoks olnud tehnoloogia tundma õppimine. Muu hulgas tuleb aru saada ka valdkonnale omastest keemilistest protsessidest.

Töö on õpetanud säilitama külma närvi

Praegu on Ly meeskonnas alluvaid 80 ringis, mis tähendab, et suhelda tuleb paljude eri inimestega. Juhiametis on tema jaoks oluline oskus olla tasakaalukas ja mitte minna iga asja peale närvi. „Vanasti kippusin seda põhimõtet rohkem eirama. Kuid ennast tuleb kontrollida ja kontroll iseenda üle ongi kõige suurem õppetund, mille ma siit olen saanud,“ kirjeldab Ly.

Ta räägib, et juhitööks vajalikku rahulikku meelt on talle kõige rohkem õpetanud otsene juht Indrek Neumann, kes on alati nõu ja jõuga abiks – täpselt seal, kus tarvis. „Isegi kui vahel lähen põlema, siis tema suudab mu maa peale tagasi tuua. Mul on ülemusega vedanud!“

Inimesed Normas – aktiivsed, iseseisvad ja valmis meeskonnatööks

Normas teevad karjääri eelkõige inimesed, kes on aktiivsed, töökad ja ettevõtlikud – ehk siis „teeme-ära“ suhtumisega inimesed. „Iga töötaja ei saa tunda tervet Normat, selleks tuleb ise uurida, õppida, küsida ja otsida. Tarvis on endale tööprotsessid selgeks teha – kust midagi tuleb ja kuhu läheb. Mujal ettevõtetes on võib-olla rohkem ette öeldud, mida töötaja täpselt peab tegema – meie juures on tööpõld lai,“ räägib Ly.

Ly töötab meeleldi koos inimestega, kes on valmis meeskonnatööks ja taluvad ka rutiini. „Meie osakonna töö on üks raskemaid, tööd tehakse peamiselt püstijalu ja kolmes vahetuses. Seega võiks olla valmis üksluiseks tööks, kuid samal ajal peab olema ka väga hea meeskonnavaim.“

Niisiis töö on üsna raske, kuid samas julgustab Ly, et Normas ollakse suur ja optimistlik pere. Konflikte on vähe, üksteisest saadakse kenasti aru ja kõik probleemid saavad lahendatud. „Eks Norma sisekultuuri mõttes on vahel keeruline tootmistöö ja kontoripoole ühendamine – need on kaks väga erinevat maailma,“ räägib Ly. Siiski toimub tema sõnul Normas vahel toredaid sündmusi, mis seda vahet vähendavad – näiteks jõuluüritused. Selle kaudu tunnevad kõik töötajad, et firma tunnustab neid ja hoolib.

„Minu töö pakub nii ekstreemsusi kui põnevaid väljakutseid,“ tunnistab Siim Jäger

Projektide ja tehnoloogia juurutamise juht Siim Jäger on Normas töötanud juba kaheksa aastat. Tema kui hakkaja magistrandiga sõlmiti pärast viis kuud kestnud praktikat tähtajatu tööleping ja plastivalu jaoskonnas protsessiinsenerina alustatud karjäär on tänaseks edenenud erinevates osakondades omandatud kogemuste ja teadmiste põhjal üsna hoogsalt.

Suured investeeringud

Rahvusvaheline ja mastaapne autotööstus on hästi standardiseeritud ning kõrgete nõuetega valdkond. Just Siim on see isik, kes peab juhtkonnale selgeks tegema, miks on suured investeeringud vajalikud.

„Meie meeskond juurutab tootmisesse uusi tooteid ja seadmeid,“ kirjeldab Siim oma tiimi tööd. Vastutusrikka tööprotsessi hea juhtimine ja osakonna koostöö on aidanud toime tulla ka suurte katsumustega.

„Juurutajate meeskond kogub infot investeeringute vajaduse kohta – põhilised ideed tulevad tootmisjuhtidelt ja inseneridelt. Me peame analüüsima, kas investeering on vajalik ja tasuv ning investeeringutaotluse heakskiidu korral on meeskonna ülesanne projekt ellu viia,“ selgitab Siim.

Mitmekesine töömiljöö

Siimu kümneliikmelisse tiimi kuuluvad projektijuhid, -insenerid, muudatuste koordinaator ja ERP administraator – nende teadmistest ja valmidusest sõltuvad kogu osakonna töötulemused. Kuna õige inimese hoidmine ja motiveerimine on suur väljakutse, püüab Siim teha omalt poolt kõik, et normakad püsiksid erksate ja töövõimelistena.

„Meeskonna arendamine on omamoodi väljakutse aga õnneks on võimalik määrata inimestele erinevaid projekte, mille kaudu nad edenevadki. Väldin rutiinsete projektide andmist ühele ja samale töötajale ning sellega ennetan ka mugavustsooni sattumist,“ sõnab ta.

Kolleegide ja välistarnijatega suhtlemiseks on vajalik väga hea inglise keele oskus. „Iga päev toimuvad skaipimised, kus keelekasutus ja diktsioon seavad kõrged keelenõuded kõigile osakonna töötajatele,“ arutleb Siim. Ta lisab, et kuigi Autolivi töötajate kultuuritaust on erinev, tugevdab ühtsustunnet n-ö salakeel, mis on täpselt reguleeritud ja sisaldab tohutus koguses lühendeid, mida võõras kõrv ei mõista.

Süvenemisvõime ja julgus

„Olen juht, kes kuulab ja süveneb,“ nendib Siim ja lisab, et talle meeldib inimesi aidata. Juhina on ta õppinud, et vastutab nii enda kui meeskonna töötulemuste eest. Tema esimene ja ainus tööandja on Norma ning kogu autotööstuse maailm on kujundanud ta just selliseks juhiks nagu ta praegu on.

„Takistustest peab üle olema, neid kohates ei tohi ära ehmatada,“ seletab ta ja lisab, et juhina arendab ta end viimaste aastate praktiliste kogemuste abil, samuti ammutab teadmisi erialakirjandusest. Teda kõnetavad juhtimis- ja investeerimisteemalised ning psühholoogilised raamatud. Lugedes, analüüsides ja läbi mõeldes areneb ta ise ning annab suuniseid kogu meeskonnale.

Raamatutarkust abiks võttes alustas Siim investeerimisega, ta peab börsimaalima huvitavaks ja tõdeb, et lisaks palgatööle on see arvestatav tuluallikas.

Hakkajate päralt on maailm

„Ma planeerin oma aega ning tulen varem tööle, et rahulikult ja segamatult süveneda,“ selgitab Siim, kes oskab eesmärgini jõudmiseks jätta kõrvale kõik ebaolulise. Siiski peab ta aeg-ajalt ka omas mullis olemist vajalikuks, sest pingeline töö nõuab seda.

Söakus öelda peaaegu alati väljakutsetele „jah“ on teinud temast liidri, keda seatakse tema mõttemaailma ja tegevuste põhjal kõigile eeskujuks.

„Väljakutsed arendavad kõige rohkem, sest rutiin puudub ja silmaring laieneb. Seepärast otsime ka meeskonda inimesi, kes ei karda väljakutseid,“ teab Siim kindlalt, sest Norma ootab oma ridadesse „teeme-ära“ mõttelaadiga inimesi.

Ketlin Kasak: Norma on kulda väärt tööandja!

Ketlin Kasak on Norma HR-partner, olles oluline tugisüsteem uute inimeste värbamisel, kogu värbamisprotsessi süstematiseerimisel ja personalialase kvaliteedi tõstmisel. Kes ta täpsemalt on ja kuidas tema Normat näeb?

Ketlin, paljud normakad Sind küll tunnevad, aga räägi ikkagi – kes Sa oled ja mis Sind seob Normaga?

Minu ajalugu Normaga on pikk ja erinev. Minu ema töötas Normas 22 aastat Kraatimise osakonnas. Mäletan juba lapsena, et kõik tema sõbrannad ja pered, kellega läbi käisime, olid normakad. Seega oli suhteliselt loogiline, et ka mina varem või hiljem Normasse tulen. Mu ema rääkis alati väga hästi Normast, seega oli mul ettevõtte vastu juba eos suur austus ja lugupidamine.

Esimest korda ühinesin Normaga mõned aastad tagasi, mil kaks aastat töötasin värbamisspetsialistina. See oli intensiivne aeg, sest värvata oli vaja väga palju inimesi. Sel ajal tegin hästi palju erinevaid tegevusi kogu personalivaldkonnas, suur ettevõte lihtsalt nõudis kiiret arenemist ja reageerimist. Pidin ka teisi personalispetsialise aeg-ajalt asendama ning õppisin ka nendelt. Näiteks pidin tegema puhkuste sisestamist, aruandlustabeleid, vajalike andmete sisestamist uude programmi, presentatsioone ja tööriiete väljastamist. Tuli olla multifunktsionaalne, sest muudatusi oli palju tol ajal.

Sellest tulenevalt pidin aga süüvima Norma siseellu üsnagi süvitsi, tegema selgeks osakonnad ja nende peamised tööülesanded. Käisin oma vihikuga kõik osakonnad läbi ja tegin töökohtade iseloomud omale selgeks. Tean sisuliselt iga juhi ja tema osakonna ootusi ja eesmärke ning kus osakonnad majas logistiliselt asuvad. Tol ajal neid asju endale selgeks tehes ei teadnud, et see mulle tulevikus – täna – nii suureks abiks on. Ma ei pidanud uuesti sisse elama, vaid sain kohe sisulise töö juurde asuda nagu aastaid polekski vahele jäänud.

Normast läksin edasi tootmisettevõttesse Fors MW, kes pakkus mulle võimalust karjääriredelil ülespoole liikuda ja personaliteema eest laiemalt kui ainult värbamine vastutada. Personalijuhi töö oli väljakutsuv ning pärast mõningaid aastaid sel ametikohal olles tekkis mul võimalus asutada oma firma ja palgatöö asemel hoopis ettevõtjaks hakata. Üheks mõjuvaks põhjuseks ettevõtlusega alustada oli suurenenud nõudlus minu teadmiste, oskuste ja kogemuste järgi, mida ma teistele palgatööl olles jagada ei saanud. Niisiis lõin ettevõtte nimega Enesekindlusvabrik OÜ, mis tänaseks on tegutsenud viis aastat.

Kuidas Sa taas Normasse oled sattunud?

Norma hakkas otsima teenusepakkujaid, kes võiksid aidata paarisaja inimese värbamisega. Aga selliseid teenusepakkujaid, kes suudaksid hallata tervet seltskonda ehk kelle värbamise võimekus ja ampluaa oleks lihttöölisest juhtideni välja, kes julgevad võtta vastutust ning aidata kogu jõu ja nõuga ka personaliosakonda nende arengus ja protsessides. Ja mitte ainult – oli ka värbavate juhtide ning personaliosakonna koolitusvajadus ning ettevõttesiseste värbamisprotsesside analüüs ning parendus. Seega nõudeid koostööpartnerile oli palju.

Mina jäin Normale silma, kogu protsess esimesest kohtumisest kuni lepingu sõlmimiseni võttis aega pea kolmveerand aastat. Valituks ei osutunud ma mitte selle pärast, et mul oli Normas tutvusi, vaid ma vastasin sisulistele küsimustele hästi ja tõestasin oma usaldusväärsust. Ma mõtlesin Norma jaoks välja plaani juba enne, kui mind üldse välja valiti. Kui pidin personalijuhile oma visioonist rääkima, siis teadsin täpselt ja detailselt, kuidas ja mida Normas teha soovin.

Milline on sinu missioon Norma HR partnerina? Mida tähendab olla Norma jaoks HR partner?

Esiteks on suur vastutus! Mul on tohutu suhtlus väga paljude osapoolte ja seinast-seina isiksustega, pean olema ajakasutuse ja suhtlemisoskuse mõttes väga hea strateeg. Oluline on muuta Norma atraktiivseks tööandjaks, sest siis hakkavad inimesed ise tahtma siia kandideerida ning iga uue töötaja leidmiseks ei pea tegema nii metsikult tööd. Tahan tuua nii palju kui võimalik tagasi neid nn “vanu aegu”, kus Normas töötamine oli uhkuse asi. Selleks on vaja süsteemset värbamisturundust. Ma tahan Norma selliselt üles ehitada, et te ei sõltuks nii palju teistest teenusepakkujatest, vaid personaliosakond tunneks end sedavõrd enesekindlalt, oskamaks kõrgel tasemel ära teha kõik vajalikud tegevused.

Missioonina näengi seda, et aidata Normal värbamisega iseseisvalt hakkama saada. Kui arendada personalimeeskonda, luua struktuurid ja süsteemid, siis on iseseisev kõrgetasemeline tegutsemine võimalik.

Milles seisneb Norma juhtimiskultuuri unikaalsus ja millistes osades me saame veel paremaks muutuda?

Mulle meeldib Norma töötajate väärtustamine, firmasisese karjääritõusu võimaldamine ja igakülgse arengu toetamine. Ma näen, kuidas juhtkond hoolib oma töötajatest ning probleemide korral pakutakse abi, mida ma mujal sellisel kujul näinud pole. Mulle meeldib, et inimesed teevad oma tööd hinge ja südamega, neid huvitab päriselt, et asjad saaksid tehtud. Seda hoolivat suhtumist nii ülevalt allapoole kui igal tasandil oma töösse pole ma teistes suurkorporatsioonides sellisel tasemel näinud.

Mulle meeldib, et kui asjad on põhjendatud ja läbimõeldud, siis ei karda Norma juhid muudatusi. Ei jääda mugavustsooni kinni. Veel meeldib mulle partnerlussuhete õhustik, mida siin tajun igal tasandil suhtlemises. Teisisõnu ei ole siin alluv-ülemus mentaliteet, vaid kõikidega suheldakse kui võrdsega, kõikide arvamus loeb.

Samas, kui ma räägin erinevate osapooltega, siis näen, et vahel ei jõua see “hoolimine”, mida mina juhtkonnas näen, esimese liini töötajateni. See on koht, mida saaks paremaks muuta, et kõik normakad tunneksid juhtide hoolivust. Vahel kurdetakse ja ollakse rahulolematud, aga ma ütlen ausalt – ma pole üheski teises ettevõttes näinud nii häid tingimusi, suhtumist ja arenguvõimalusi kui Normas. Loomulikult saab asju ehk paremini teha, aga suures plaanis on Norma väga hea tööandja!

Norma seisab suurepärase võimaluse juures laieneda ja saada veelgi suuremaks ning paremaks tööandjaks. Eesmärk on ambitsioonikas. Milline on Sinu ja sinu ettevõtte koostöö Normaga, mida oled õppinud Sina sellest?

Minu koostöö Normaga on väga mitmekülgne – värbame, koolitame, loome süsteeme, analüüsime, teen esitlusi, muudame Normat atraktiivsemaks tööandjaks laiemas plaanis jne. Ise olen selle protsessi vältel õppinud juhtimise kvaliteedi väärtuslikkust ehk kuidas ise parem juht olla, mismoodi psühholoogilisemalt õigesti inimestega suhelda, kuidas ideid maha müüa. Olen arendanud endas kiiret mõtlemist, teemadelt ümberlülitamise oskust, kommunikatsioonijuhtimise põhimõtteid järjestuse ning prioriteetsusest lähtuvalt. Kindlasti on koostöö õpetanud ka paindlikkust, plaanide muutmise vajadust lähtuvalt hetkeolukorrast ja tegelikest eesmärkidest.

Sul on hea Normat võrrelda, sest Sul on nn enne ja nüüd kogemus. Mis on Normas seitsme aastaga paremaks muutunud?

Kindlasti suhtumine! Mitte, et see enne väga hull oleks olnud, aga nüüd on näha suurt arengut. Juhid on meeldivalt koostööaltid ja mõistavad muudatuste vajalikkust, saavad aru, et asju ei saa teha enam vanaviisi ja on nõus kastist välja mõtlema. Ma näen, kuidas juhid on selle aja jooksul arenenud palju nii ametialaselt kui inimestena.

Kas sa soovitaksid Normat enda tuttavatele ja sõpradele?

Kindlasti soovitaksin, muidu ma ei oleks nõus ise ka siin olema. Ma soovitaksin Normasse tööle tulekut inimestele, kes ei otsi mugevustsooni, vaid kes tahavad pidevalt areneda, kasvada ja kellele meeldib tööd teha.

Milline on see “normakas”, kellest paljud intervjueeritavad räägivad? 

See on tore küsimus, sest ma ise tunnen end ka normakana, mitte lihtsalt teenusepakkujana. Siin on perekondlikud suhted, palju põlvest-põlve edasiantud väärtusi ja see tekitabki teise õhkkonna. Norma väärtused elavad inimestes, mitte paberi peal seinal. See, et inimestel on võimalus teha maailmatasemel asju, näitab “normakate” hinge – meile meeldib tööd teha, mõelda suurelt, tunda, et iga lüli on oluline osa suurest plaanist. Siin ollakse huvitatud igaühe individuaalsest arengust ja väärtustatakse inimsuhteid. Mulle väga meeldib, et Norma on tänu oma ajaloole konservatiivne ettevõte koos kindlate traditsioonide, kommete ja tavadega. Ettevõtlusmaastikul näen praegu aina enam nn vabakasvatust ja elementaarne austus jääb üha rohkem tagaplaanile. Ma ise olen konservatiiv ja armastan traditsioone, sarnaste väärtustega tööandjaga on au koostööd teha!

Palun ütle ühe lausega, mis teeb tööandjast unistuste tööandja ja kaugel on Norma sellest eesmärgist?

Unistuste tööandja tekitab igas oma töötajas tunde, et temast hoolitakse. Ma näen, et Norma pole tegelikult sellest eesmärgiks kaugel ning see juhtub kiiremini kui arvame. Juhid on väga arenemisvõimelised, tahavad õppida ja iga päev paremaks saada.

Milliseid soovitusi sina oma tipptegija pilgu ja kogemusega Normale annaksid?

  1. Kommunikatsioon – oluline on tagada kommunikatsiooni liikumine ka esimese astme töötajateni välja.
  2. Esimese astme juhtide koolitamine – näen, kui oluline on teha neile praktilisi koolitusi, mis parandaks nende igapäevatööd juhina. Näiteks juhtimisalased koolitused, sisaldades ka psühholoogiat ja suhtlemisoskust. Enesekindluse kasv seoses parema juhtimis-ja suhtlemisoskusega suurendab kastist välja mõtlemist, otsuste vastuvõtmise kiirust, ettepanekute tegemise julgust ja oma juhiga ausat suhtlemist.
  3. Arenguvestluste süsteem – arenguvestluste süsteem peaks olema sisuline, vestlused peaksid olema struktureeritud, sest nende käigus saadud info õigesti käsitlemine aitab ettevõtet viia järgmisele tasemele.

Mis on Norma peamised eelised teiste tööandjate ees?

  1. Tegemist on rahvusvahelise, suure ja stabiilse ettevõttega, mis läheb alati edasi ja mitte kunagi tagasi.
  2. Soodustatakse tugevat koostööd koolidega.
  3. Ollakse huvitatud oma inimeste arengust ja meeskonna koostööst.
  4. Tootmisprotsesside ühes majas olemine lihtsustab valdkonna mõistmist, samas on vastutus suurem. Inseneridele on Norma eriti äge koht, sest mujal Eestis ei näe kogu tootmisahelat ühes kohas.
  5. Ettevõtte juhatus on väga innovatiivne ja tark.

Kokkuvõtvalt ma näen, et rahulolematuse asemel tasub aru saada, et Normas on asjad väga hästi. Omast kogemusest võin öelda, et kuskil pole parem! Norma on suur ettevõtte, muudatuste tegemine võtab aega ja see eeldab töötajatelt kannatlikkust. Stabiilsus, mida ettevõte pakub, on praegusel ajal imetlusväärne ja seda peaksid hindama kõik töötajad. Hooliv suhtumine, individuaalne lähenemine, korrektselt makstud ametlik töötasu on väärtused, mida paljud ei paku.

Jelena Mumm teeb Norma hea töökeskkonna nimel tänuväärset tööd

Töökeskkonna ja töötervishoiu spetsialisti Jelena Mummi teekond Normas algas juba 2012. aastal. Enne Normasse saabumist osutas ta oma ettevõttega töötervishoiu ja -ohutuse teenuseid üle Eesti – ehk nõustas tööandjaid. „Siis aga pakuti mulle töökohta Normas ja mõtlesin kohe, et miks ka mitte, sest amet tundus atraktiivne. Alguses ma ei uskunud, et jään siia pikemaks, aga töö on väga mitmekesine ja väljakutseid esitav. Iga päev tuleb lahendada palju erinevaid probleeme – see teebki töö ägedaks!“

Jelena ei ole oma töökoha ning eriala valikut pidanud kordagi kahetsema. „Tegemist on huvitava ja tähendusrikka alaga. Minu meelest on inimeste tervise säilitamine ja töökeskkonna võimalikult ohutuks muutmine väga tänuväärne töö,“ kinnitab ta.

Kõik töötajad on olulised

Jelena kirjeldab, kuidas eemalt vaatajatele võib Normas toimuv ajada lausa pea ringi käima. „Siin toimuvad erinevad tootmisprotsessid, on hulgaliselt huvitavaid arvutiga ühildatud seadmeid, robotitega liine – ringi vaadates võib saada peapöörituse. Justkui teine maailm!“

Hea töökeskkond on ettevõtte lahutamatu osa väärtustest. Norma tööohutuskeskkonda on igal tasandil kaasatud kõik töötajad, kes osalevad paremate ja ohutumate tingimuste loomises. „Alati on teretulnud ettepanekud – on palju töötajaid, kes neid teevad ja tänu sellele muutub töökeskkond paremaks,“ ütleb Jelena ja lisab, et tööd tehakse ka selle nimel, et vähendada töös monotoonsust. Firmale on olulised investeeringud seadmetesse ja masinatesse, mis teevad raske töö inimesele lihtsamaks (nt käärtõstukid, liinide automatiserimine jmt).

Iga tervisemure on tähtis

Jelena räägib, et ta ei tee oma töös vahet kontori- ja tootmistööliste vahel – kõik on oodatud tema poole pöörduma murega, mis puudutab ohutust või tervist. „Mure puhul vaatame töökoha tingimused üle. Peale selle saame kaasata ka töötervishoiuarsti. Tervisehäirega inimesi saab viia üle kergemale tööle, nt seni kuni tervis taastub,“ ütleb ta.

Niisiis, kuigi tootmistööstus on raske valdkond, on Norma väga paindlik ja töötajasõbralik ettevõte. Kui inimesel on mure, siis saab ühendust võtta Jelenaga või oma otsese juhiga. „Kui on tarvis, kaasame ka personaliosakonna, võimalik, et neil on pakkuda inimesele midagi sobivamat. Näiteks lapseootel naise saame suunata kergemale tööle, et ta ei peaks töötama öistes vahetustes ega tegelema raskuste tõstmisega.“

Neuroloogi vastuvõtt ja tasuta massöör

Ei ole just palju firmasid, mis tegelevad töötajate tervisega ja probleemide ennetusega niivõrd põhjalikult. Norma töötajatele hüvitatakse vajalik taastusravi, prilliklaasid, sportimine ja tugisidemedki, kui käed juhtuvad valutama.

Peale selle saavad kõik normakad pöörduda neuroloogi vastuvõtule, kui nende mureks on näiteks pinged lihastes või liigestes. „Tervisemure võivad tekitada korduvad liigutused, arvutiga töötajatel aga hoopis sundasend. Neuroloog teeb koostööd ka töötervishoiuarstiga ja inimesele määratakse vajadusel taastusravi ning toimub dünaamiline jälgimine. Keegi ei jää meie juures oma terviseprobleemiga omapead,“ lubab Jelena.

Veelgi enam – normakatel on võimalus saada tasuta massaaži. „Jah, iga töötaja saab kas neuroloogi või töötervishoiuarsti saatekirjaga panna end massaaži kirja. 10-päevane kuur on võimalik läbida kaks korda aastas. Massöör töötab meie juures iga päev – see on paljude jaoks väga mugav, sest kuhugi eraldi sõitma ei pea,“ selgitab Jelena ja kõneleb, et seda võimalust kasutavad nii tootmistöölised kui kontoriinimesed. Massaaž on näidustatud töövõime säilitamiseks, pingete leevendamiseks ja lõdvestamiseks.

Norma inimesed on töökad ja ägedad!

„Metalli- ja autotööstus on oma tehnoloogilise eripära tõttu raske tööstus, kus saavad hästi hakkama tugeva iseloomuga, koostöövalmid ja tulemustele orienteeritud inimesed,“ arvab Jelena. Tema meelest on Norma inimesed väga töökad, kogenud, ägedad, andekad ja abivalmid. Norma pakub stabiilset töökohta ja -tasu, häid töötingimusi ning õppimisvõimalusi. Paljud normakad on töötamise kõrvalt omandanud näiteks kutse- või kõrghariduse.

„Karjäärivõimalused on samuti väga head, sest Norma on loonud töökeskkonna, kus saab ennast teostada. Töötahte- ja oskustega inimene leiab alati siin töö ja meil on iga päev uued ning põnevad väljakutsed,“ ütleb töökeskkonna- ja töötervishoiuspetsialist lõpetuseks.

Margot Paas: „Normas hoolitakse igast töötajast“

Tootmisjuht Margot Paas juhib Normas rihmavabrikut, tal on alluvaid kokku 120 ringis ning juhi tööd naudib ta väga. Uurisime lähemalt, mida tema peab ettevõtte sisekliimas ja töösuhetes oluliseks. Jutuks tuli ka müstiline Norma vaim.

Margot kirjeldab Normat kui ettevõtet, mis soodustab kõigi ametimeeste ja -naiste arengut, ükskõik mis valdkonnas töötatakse. Tema sõnul on Normas tõeliselt ühtne kollektiiv, mis hoiab kokku ja mõistab väga hästi, et kõike tehakse ju ühe ja sama eesmärgi nimel. „Arvan, et inimesed töötavad siin mitte üksnes raha pärast, vaid ka seepärast, et neile meeldib siin. Siin on hea töötada ja igal hommikul taas tulla,“ kinnitab Margot.

Kuulamisoskus on väga oluline

Margoti meelest on ülemuse ja alluva vahelises suhtes pea kõige olulisem asi kuulamisoskus. „Mina kuulan oma meeskonnaliikmeid hea meelega, aeg-ajalt on mu töö olla ka psühholoog ja proovin alati leida probleemile lahenduse,“ ütleb ta ja räägib, et ettevõtte eesmärk on lõpuks ju ikkagi üks – et Normal läheks hästi. „Tahame, et meil oleks vähem praaki, et inimesed töötaksid hästi ning et meil oleks head töötingimused,“ sõnab ta.

Ta tuleb meeskonnaliikmetele meeleldi vastu, sest teab, et ka nemad tulevad alati temalegi vastu. „Võtan inimeste jaoks aega. Vahel on seda keeruline teha, aga ma alati proovin. Kui kellelgi on mingi mure, siis kindlasti soovitan tulla ja rääkida, kartma ei pea ja ma olen alati olemas.“

Kes Normasse sobib?

Norma on pika ajalooga ettevõte ja paljud inimesedki on ettevõttes töötanud väga kaua aega. Margoti sõnul tabab ta juba vaistlikult ära, kas inimene soovib tegelikult Normas töötada või mitte. „Meie juurde sobivad tavalised inimesed, kes on rõõmsameelsed ja ambitsioonikad ning kes tahavad tööd teha. Puhtalt kontoritööd teha sooviv inimene võib-olla nii hästi ei sobi. Pigem ikka need, kes julgevad vahel ka rutiinist välja tulla, tahavad meeskonnatööd teha ja meeskonna liige olla,“ kirjeldab ta.

Margoti kogemused räägivad, et kui töösoovijal on vähegi tahtmist ja pealehakkamist, siis talle rakendus ka leitakse. Ta arvab, et inimesed võiksid julgemalt tulla otse küsima, kas nende jaoks leidub suurettevõttes midagi sobivat. „Me hoolime oma inimestest ja proovime neid alati aidata. Meil on nii palju erinevaid töökohti, et kui üks ei meeldi, siis on võimalik ka vahetada, proovida,“ julgustab ta.

Usaldus ja kannatlikkus – hea töösuhte võti

Margot räägib, et omaenda ülemuselt on ta kõige rohkem õppinud kannatlikkust. „Minu iseloom on selline, et mul on vaja kohe ja kõike. Vanasti võtsin asju väga endasse ja väga isiklikult, aga olen õppinud endaga aru pidama ja ennast vähem n-ö piitsutama.“

Margotile meeldib, et tema otsene juht kuulab ka teda, kui tal on vaja midagi olulist rääkida. „Ma saan teda usaldada ja tema usaldab mind. Igaühel on oma moodus juhtimiseks, kuid häält üksteise peale meil kunagi ei tõsteta,“ arutleb ta.

Tema sõnul toimub Normas justkui peegeldus – ehk mida juhid välja peegeldavad, peegeldavad inimesed neile vastu.

Mis on see müstiline Norma vaim?

Kõige selle põhjal võib öelda, et suurettevõttes on igati positiivne ja sõbralik õhkkond. Lisaks aktiivne sotsiaalne elu. „Näiteks toetab Norma sporti, meil on suvemängud ja talvemängud. Kõik on oodatud osalema, ka värsked tulijad, et nad tunneksid end meeskonna liikmena ja väärtustatuna,“ räägib Margot.

Lõpetuseks ütleb tootmisjuht välja kauni mõtte, et tema meelest on Norma isegi müstiline ettevõte, kus on pidevalt tunda, kuidas inimesed on üksmeelsed ja rõõmsad. „Võib öelda, et Norma vaim on siin sees. Mul ei ole siin töötades kunagi olnud tunnet, et ma ei taha tööle tulla. Tööl on hea olla, kui on head kolleegid, kes kõik on mõistlikud ja abivalmis inimesed,“ ütleb Margot kokkuvõtvalt.

Turvalisus– prioriteet nr.1

Rahvusvahelises autotööstuse tööjaotuses pole olemas suuri ja väikesi firmasid. On olemas pühendunud tegijad, nõudlikud kliendid ja ülim eesmärk – inimeste rahuolu ja elud.

Norma AS lõppklientideks on suured autovalmistajad üle maailma nagu Audi, Bentley, Porsche, Volkswagen, Tesla ja paljud teised.

Üle 60 inseneri

Üle 150 tootekategooria

127 aastat kogemust