Norma Orienteerumisklubi sportlased käisid 08.-10.03 Firmaspordi Talispartakiaadil Käärikul ja Tehvandil. Kolmepäevasest spordipeost võttis seekord osa 527 sportlast 23 erinevast ettevõttest. Norma 21-pealine ekipaaž võitles välja auväärse 8. kohta. Firmaspordiliidu järgmine üritus Normakate jaoks on Juunis Haapsalus toimuv Suvespartakiaad.
17. ja 18. novembril võtsid Normakad teiste ettevõtetega mõõtu erinevates pallimängudes, osaledes Tartus toimuval Firmaspordi Kuldpalli võistlusel. 10 sportlast panid kõik mängu võrkpallis, sulgpallis, lauatennises, saalihokis, spikeballis ja veepallis. Konkurents oli kõva, aga näha oli, et Normakate ühised võrkpalli- ja sulgpalllitrennid on vilja kandnud. Meeleoluka ürituse lõppsaldoks jäi 1 kuld, 1 hõbe ning 25 ettevõtte arvestuses 11. koht.
Samal üritusel pandi punkt ka Firmaspordi 2023 hooajale. Ligi 1000 firma seas võeti Eesti Sportlikema Ettevõtte arvestuses 7. koht ning Parima Rahvasportlase arvestuses sadade konkurentide seas N40 8. ja M 9. koht. Järgmise hooaja avaüritus on märtsikuus toimuv Firmaspordi Talispartakiaad.
Norma jooksusõbrad käisid vormi proovimas 50. Saaremaa Kolme Päeva Jooksul. Kolme päevaga, 20.-22.10, läbiti maratonidistants, ehk 42,195 km etappidena 10+16,195+16 km. Norma 8 jooksja seast 6 jaoks oli see esimene kord. Ilm oli seekord jahe ja tuuline, ent jooksurõõmu see ei vähendanud ning üle finišijoone tulles olid kõigil näod naerul. Rada kulges läbi Kuressaare linna, mööda Sõrve säärt ning viimasel päeval ka läbi linnuse, seega joosta tasus juba vaadete pärast. Spordiklubi juhtide omavahelises mõõduvõtmises otsustati võitja vaid 0,3 sekundiga, mis motiveerib kindlasti tulevaseks hooajaks rohkem trenni tegema.
Norma Spordiklubi liikmed võtsid 09.-11.06.2023 osa iga-aastasest Firmaspordi Suvespartakiaadist. Juba traditsiooniks saanud üritus toimus see aasta kaunis Kuressaares, kus suur osa aladest toimusid ranna-alal ning nautida sai sooja suveilma.
Kolm päeva väldanud üritusel võeti mõõt kahekümne neljal rohkem või vähem sportlikul alal. Norma 31-pealine ekipaaž tõi 34 ettevõtte arvestuses auväärse 8. koha ning erinevatel aladel nopiti kokku 5 kulda, 6 hõbedat ning 3 pronksi.
Suvespartakiaad on ideaalne võimalus saada headeks sõpradeks kolleegidega teistest osakondadest, kellega igapäevast tööalast kokkupuudet pole. Osa võtavad erinevate funktsioonide esindajad ning koos pingutatakse ühiste eesmärkide suunas.
AS Norma on tuttav nimi kõigile Eesti inimestele ja arvatavasti leidus veel mõnikümmend aastat tagasi igas kodus mõni Normas valmistatud plekk-karp või mänguasi. Nüüd toodab ettevõte ohutusseadmeid peaaegu kõigile automarkidele üle maailma, valmistades aastas enam kui 50 miljonit turvavöö luku keelt. See tähendab, et ka teie autos on tõenäoliselt mõni Eestis valminud turvavarustuse komponent.
„Et teha maailmatasemel tööd, on vaja väljaõppinud ja kogenud meeskonda ning tipptasemel tehnoloogiat. Normal on need trumbid olemas. Arendame pidevalt oma seadmeid ja investeerime igal aastal tehnoloogiasse, et olla konkurentidest ees,“ ütleb tootmisettevõtte turundus- ja arendusdirektor Sander Annus, kes on Normas töötanud 22 aastat.
Annus muigab, et tema on veel noor tegija, sest tänavu 131. tegevusaastat tähistanud ettevõttes on ka inimesi, kes on siin töötanud 50 ja enam aastat. „Meil ei hakata isegi tänukirju enne andma, kui 20 aastat täis saab! See näitab ettevõtte stabiilsust, tõsidust ja pikka perspektiivi. Aastate jooksul on Norma küll omajagu muutunud, alustades üle-eelmisel sajandil plekitöökojana ning olles vahepeal üle Nõukogude Liidu tuntud mänguasjade ja kodukaupade tootja. Viimased 50 aastat oleme tegelenud autode turvarihmade valmistamisega. Enda poolt võin öelda, et kuigi vanuse poolest võib ettevõte tunduda noortele dinosaurusena, pole Normas ühtegi ühesugust päeva ning iga päev toimub midagi uut!“
Ligi 1000 töötajaga Norma tootmine ja kontor asuvad Tallinnas Laki tänaval. Kuna aga ettevõte kuulub ülemaailmsesse autoohutussüsteeme tootvasse kontserni Autoliv, on innukamatel ja ambitsioonikamatel töötajatel võimalus grupisiseselt liikuda, mujal riigis end spetsialistina teostada ning globaalsel tasemel tööd teha. Norma pakub võimalusi väga laial skaalal, nii liinitöölistele kui ka rahvusvahelistele tippspetsialistidele, olgu valdkondadeks infotehnoloogia, logistika, digitaliseerimine või inseneeria – kõik, millega üks modernne tootmisettevõte tegeleb. Paindlikkust annab see, et mõnes lõigus käib ettevõttes töö kolmes vahetuses: hommikuses, õhtuses ja öises.
„Inseneridele on meil pakkuda tõesti maailma tipptasemel tegevust. Turvavöö pole ju ammu enam lihtsalt keel ja rihm, vaid seal on sees turvalisust hoidvad liikuvad osad, mikrofonid, soojendus, kiibid ja muu peenmehaanika, mis rihma tööd kontrollib. Tarnime oma tooteid autotööstustele üle maailma – lisaks Euroopale ka Ameerikasse, Jaapanisse, Hiinasse,“ tutvustab Annus. „Ükskõik kus regioonis millegi uudse sellealasega välja tullakse, on enamasti meie spetsialistid olnud kaasatud.“
Töötajaskonda ei ole praeguses keerulises tööjõupuuduse situatsioonis lihtne kasvatada, aga seda enam peab Annuse sõnul nägema vaeva heade inimeste hoidmisega. „Autotööstuses tegija olemiseks peab olema kiire, paindlik ja nutikas. Viimased aastad on toonud kaasa hulga endast mittesõltuvaid probleeme, kuid Norma juhtkond on suutnud need lahendada suhteliselt valutult. Meeskond peab olema motiveeritud töötama ka keerulisel ajal. Näiteks koroonaajal oli meil käsil põnev projekt ning palkasime lisaks 250 inimest,“ räägib ta.
„Juurutasime nimelt esimesena maailmas uue keskkonnasäästlikuma nikli ja kroomi pinnakatete tehnoloogia. Nii oleme valmis olukorraks, kui kliimaleppe raames mingid teatud kemikaalid keelatakse ja ei lubata enam vana tehnoloogiat kasutada. Meil on juba olemas keskkonnale ja inimestele ohutum alternatiiv, oleme astunud suure sammu jätkusuutlikkuse suunas. Rohepöördest ei pääse keegi, tegeleme sellega pidevalt, aga neid samme tuleb teha läbimõeldult ning mitte rutates. Tööstussektoril on väga suur võimalus meie planeedi jaoks palju head ära teha.“
Norma inimestest rääkides ütleb Annus, et vaatamata suurele töötajate arvule ollakse väga kokkuhoidvad ja armastatakse ühistegevusi, olgu nendeks siis peod, pere- või spordipäevad või ühine sportimine Norma spordiklubis. Palju panustatakse tööohutusse ja turvalisse töökeskkonda, mida Autolivi eksperdid käivad ka inspekteerimas. Heal meelel palgatakse tööle praktikante ja nii mõnegi väga tugeva inseneri karjäär on just sealt alanud. Samuti soodustatakse majasisest vertikaalset ja horisontaalset liikumist. „Möödas on ajad, kus kõik noored soovisid olla juhid. Nüüd mõistetakse, et tippspetsialist võib olla oma teadmiste ja kogemuste baasiga väärtuslikum kui keskastmejuht. Püüame anda võimaluse inimestele teha seda, mis on neile hingelähedane!“
Norma on läinud seda teed, et lihtsa allhanke asemel arendatakse aina rohkem omatooteid. Võib öelda, et oma majas tehakse toode valmis alates metallilindist, sest nii saab kogu ahelat paremini kontrollida. Norma turvasüsteemid vastavad kõigile rahvusvahelistele nõuetele, kvaliteeti aitavad tagada autotööstuse erinõuetele sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem, kliendi erinõuded ja Autolivi tootmissüsteem (APS).
Eelmisel nädalal kuulutati välja eesrindlikud kaugtööd praktiseerivad organisatsioonid ja parim kaugtööd soosiv juht, kelleks valiti Norma AS-i juhatuse esimees Peep Siimon. Sellest, kuidas on Normas kaugtööd korraldatud ja millist väärtust kaugtööl üldse nähakse, rääkisid lähemalt Peep Siimon ja Norma juhatuse liige Sander Annus.
Kaugtöö tuli pandeemiaga
Sander Annus selgitab, et kaugtöö ei olnud enne pandeemiat Normas väga levinud, kuna tootmisettevõttes on palju ametikohti, mille iseloom vajab füüsilist kohalolu. Koroonakriisis aga tekkis vajadus enda töötajate tervise kaitsmiseks ja töö korraldati ümber.
„Lähenesime sellele töö iseloomu ja inimtüüpide põhjal. Osa inimesi töötas järjepidevalt kodukontoris. Samas planeerisime ümber ka kontoriruumid ning võimaldasime hajutatult tööruumides töötamist ka neile, kes kodust töötada ei saanud. Periooditi tegid kaugtööd ka need, kelle ametikohad nõuavad iga päev tootmistööde toetamist,ˮ ütles Annus ja lisas, et pandeemia tipphetkel jagati see meeskond kaheks ning nad käisid tööl vahetustega, et hoida teiste tervist ja tagada tööprotsesside jätkumine.
Ka langes Normas pandeemia aega üks suur projekt, mis hõlmas väliseid koostööpartnereid. Kui tavaolukorras oleks igal nädalal käinud klientide esindajad ettevõttes kohapeal auditeerimas, siis nüüd tuli kõik korraldada distantsil. Samuti värvati sellel perioodil 250 uut inimest. „Muidugi oli hetki, kus küsisime endalt, kas nii ikka saab. Aga me kohanesime ja leidsime lahendused. Projekt õnnestus hästi ja õpetas meid tegema tööd uutmoodi,ˮ arvab Annus.
Vana juurde tagasi ei lähe
Peep Siimon ütles, et viimane aasta on näidanud, et kaugtöö on elujõuline töötegemise vorm. „Olen veendunud, et vanade viiside juurde tagasi minemine ei tule enam kõne alla ja ka tootmisettevõtted peavad oma töökorralduses muude ettevõtetega sarnaselt kohanema. Pigem näen, et tänapäeva tootmisettevõtte puhul, nagu Norma, on kaugtöö võimaldamine hea konkurentsieelis.ˮ
Seda muret, inimesed (kodu)kontorites tööd ei tee, aitab leevendada hea kommunikatsioon, arvab Siimon. „Neid inimesi, kes saavutatavad oma töös tulemusi üksinda, on vähe – enamjaolt töötatakse ikkagi tulemuse nimelt tiimiga koos ja koostöös selgub ka iga inimese panuse suurus. On oluline, et inimesed oleksid motiveeritud – kellele sobib rohkem kodus, kellele kontoris töötamine – ja et tööandjad võtaksid seda arvesse,ˮ selgitab Siimon.
Siimonile oli parima kaugtööd soosiva juhi tunnustus suur üllatus. Kaugtöö tegija konkursil osalemine on andnud võimaluse peamiselt ekspordile suunatud Normat kaubamärgina ka Eestis tutvustada ning näidata, et tootmisettevõtted ei pruugi olla nii konservatiivsed, kui sageli arvatakse. „Me näiteks ei ole oma töökorralduses väga jäigad, paindlik tööaeg kehtib meil juba aastaid, mis on ehk olnud hea eeldus kaugtöö juurutamisel,ˮ ütleb Siimon.
Kaugtöö pole eesmärk omaette
Annus usub, et kaugtööl on väärtus just seetõttu, et see lisab paindlikkust ja motiveerib inimesi, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Kaugtöö pole tema sõnul kindlasti eesmärk omaette, vaid võimalus, kuidas oma tööd paindlikumalt teha. „Kaugtöö aluseks on usaldus. Kui inimestele on antud ette ülesanded, mida nad täidavad, siis selle pealt on ju ka võimalik hinnata, kuidas nad oma tööd teevad,ˮ arvab Annus.
„Minu kogemus näitab vastupidi levinud müüdile, et inimesed kodus tööd teha ei taha, hoopis seda, et pigem tekib oht üle töötada. Juhi roll ongi siin oma inimesi toetada ja nendega kasvõi korra nädalas kokku saades arutada, kuidas töötajal läheb, millised on mured ja rõõmud,ˮ kommenteerib Annus välja.
Praeguseks on Normas otsustatud, et hübriidtööga jätkatakse ka tulevikus. „Katsetame ja kohaneme ning pikem eesmärk ongi leida toimiv kombinatsioon, mis lähtub meie töökohtade iseloomust ja inimtüüpidest,ˮ lisab Annus kokkuvõtteks.
Artikkel ilmus teemaveebis Personaliuudised.ee.
„SOLARIDE esimene päikeseauto on valmis! Üheks abiliseks sel teekonnal on olnud ka NORMA, kes toetab innovatsiooni, mis kaasab noori ja aitab seeläbi populariseerida inseneeriat.“
„Meie edu võti on eelkõige lojaalsed ja motiveeritud töötajad ning ettevõttesisene lugupidamine igaühe suhtes, olenemata konkreetse inimese ametist või positsioonist. Oleme nagu üks suur perekond, kus jagatakse omavahel rõõme ja muresid ning ollakse ühise eesmärgi eest väljas,” ütleb Norma ASi juhatuse esimees Peep Siimon.
Ta lisab, et Norma jätkusuutlikkus ja ajaga kaasaskäimine on olnud võimalik ainult tänu kiirelt kohanevatele töötajatele, kes on valmis pidevateks uuteks väljakutseteks, mida kaasaaegsed juhtimissüsteemid, järjepidev arendustegevus, digitaliseerimine, automatiseerimine ja robotiseerimine kaasa toovad. Ettevõtte ligikaudu 1000 töötajat on iga päev valmis võtma endale vastutuse teha vastavalt klientide soovidele ja vajadustele veelgi keerukamaid tooteid ning püsida globaalsel turul konkurentsis.
Norma toodab autode turvasüsteemide komponente enam kui 150 tootekategoorias ja kuulub Autolivi korporatsiooni, kelle lõppklientideks on praktiliselt kõik tuntud autovalmistajad üle maailma. Aastas tarbitakse Normas Eiffeli torni jagu metalli ja ühes kuus toodetakse turvavöökeeli 400 000 autole. Ettevõttes kasutatakse kahte pinnakattetüüpi – tsink ja nikkel-kroom, kusjuures aastas kaetakse tsingiga umbes 1440 tonni tooteid ning nikkel-kroomimise liini töömaht on samal ajal umbes 50 miljonit komponenti. Töö Normas tähendab ka ülimat täpsust, näiteks koordinaatlihvimisega saavutatakse täpsus kaks mikronit, mis on võrreldav keskmise bakteri läbimõõduga. Väljakutseid jagub!
Normat iseloomustavad erinevates valdkondades tegutsevad ägedad meeskonnad, kuhu on oodatud nii oma ala spetsialistid kui ka oskustöölised. „Häid töötajaid on alati tarvis ja meie jaoks on hea töötaja meeskonnamängja, kes suudab nii individuaalselt panustada kui ka raskematel aegadel teisi „käima tõmmata”. Ideaalne töötaja tuleb, kohaneb, võtab väljakutse vastu ja teeb ära!” kirjeldab Siimon. „Kui meeskonnas on tugev ühtekuuluvustunne ja asjad saavad õigeks ajaks tehtud, on kõigil hea tunne ning põhjust on töövõite tähistada ja parimaid tegijaid tunnustada.”
Omalt poolt pakub Norma põnevat tööd stabiilses ja pikaealises rahvusvahelises ettevõttes. Töömudel on siin paindlik – võimalik on töötada distantsilt ning ka kontoris, kusjuures ligipääs Tallinnas Laki tänaval asuvale ettevõttele on väga hea nii ühistranspordiga erinevatest linnaosadest kui ka autoga.
„Meie töötajad hindavad kõrgelt tööd rahvusvahelises ettevõttes, mille tooted reaalselt päästavad elusid ja hoiavad ära rasked vigastused liikluses. Iga Norma töötaja saab olla uhke, et tema töö toob ühiskonnale tervikuna kasu ja aitab inimesi. Seejuures toetame erinevaid arengu- ja koolitusvõimalusi ning töötamine oma ala tippudega võimaldab näiteks kursuse- või teadustööde kirjutamist Norma teemadel meiepoolsete ekspertide ja juhendajate toel. Samuti on võimalik osaleda huvitavates koostööprojektides, viimati lõime kaasa näiteks Solaride’i ehk päikeseauto ehitamises,” räägib Siimon. „Samuti anname alati oma töötajatele võimaluse arendada end tipptasemel spetsialistiks või kasvada läbi juhipositsiooni. Selleks pakume erinevatel teemadel koolitusi kontsernisiseselt, veebipõhiselt, väljastpool ettevõtet.”
Väga tähtsaks peetakse töötajate tervist: regulaarselt toimuvad töötervishoiuarsti vastuvõtud kohapeal, töökoht organiseerib erinevaid vaktsineerimisi, pakutakse massaaživõimalust, prillide kompensatsiooni ja silmaarsti vastuvõttu. Ühised tegemised on olnud viimastel aastatel küll pärsitud, kuid traditsiooniliselt peetakse Normas siiski meeskonnaüritusi, perepäevi, käiakse koolitustel ja lisaks on võimalus liituda spordiklubiga Norma Orienteerumisklubi, et koos osaleda rahvaspordiüritustel, firmaspordipäevadel ja muudel sportlikel koostegemistel.
Kõrgelt hinnatakse ka iga-aastasi palgaläbirääkimisi, kehtivat kollektiivlepingut ja tugevat töötajate esindatust, samuti jõulupuhkust ning -preemiat, pere-, sünni- ja ranitsatoetuse maksmist ning staažist tulenevat toetust kuni ühe ametipalga ulatuses.
„Oleme väga soosivad ka praktikantide osas, kes soovivad praktikakogemust rahvusvahelises ja suures ettevõttes. Väga suur osa Normas töötavatest inseneridest, logistikutest ja nii mõnigi juhtidest on alustanud omal ajal praktikandi kohast,” lisab Siimon. Normas kestab praktika üldiselt kuni kuus kuud, pärast mida vaadatakse üle inimese enda soovid-vajadused ja ettevõtte tagasiside. Kui praktikant on ambitsioonikas, näitab üles initsiatiivi ja sobib meeskonda, on suhteliselt suur tõenäosus pärast praktika lõppu ka tööpakkumine saada!
Tänaseks omab Tööriistavabrik (edaspidi TRV) 60-aastast tegevusajalugu. Selle aja sees on TRV olnud ka eraldiseisev ettevõtte, täpsemalt aktsiaselts aastatel 1995 – 2007. Praeguseks on TRV AS Norma osa, mille põhitegevuseks on keeruliste spetsiaaltööriistade (milleks on rahvakeeles erinevad lõikestantsid ja pressvormid) projekteerimine, valmistamine ja seeriatootmiseks ettevalmistus.
„AS Norma on olnud ja on ka täna Eesti tööstuse üks lipulaev, kes on seilanud läbi tormiste majandustsüklite pea 130 aastat. Sealjuures on suudetud korduvalt ja edukalt ümber profileeruda, näiteks plekktoodete valmistajast ENSV nr.1 mänguasjade tootjaks ning sealt omakorda tunnustatud globaalseks autotööstuse turvavarustuse suurtootjaks,“ tutvustab Ragnel Priske oma tööandjat.
TTÜ mehaanikateaduskonna tudengina oli AS Norma Ragneli jaoks parim valik enda õppepraktika teostamiseks, nii tema teekond Metallivabriku rakiste remondijaoskonna meistri rollis 2003. aastal alguse saigi.
Meistri ametisse sisseelamine polnud kerge, kuna positsioon oli äärmiselt tehniline ja nõudis palju praktilist lähenemist, et tööriistalukksepa töö sisust, peensustest ja spetsiifikast täpselt aru saada. Vajaliku tehnilise kompetentsi saavutamine võttis aega pea kaks aastat, enne kui tundsin end tasemel, kus olin võimeline juhendama 10+ aastat töökogemusi omavaid oma ala tippspetsialiste.
„Ettevõttesse investeeritud aastad on toonud minule hulganisti arenguvõimalusi ja andnud hindamatuid kogemusi. Oma karjääri jooksul olen vastu võtnud väljakutseid pea kümnel ametipositsioonil, alustades erinevatest meistri rollidest ja lõpetades juhtivate positsioonidega ostu, tootmise ja tehnika valdkonnas,“ meenutab Ragnel.
Suurem muutus leidis aset 2007 aasta märtsis, kui eraldiseisev ettevõte AS Tööriistavabrik juriidiline vorm lõpetas eksistentsi ning liikus AS Norma alla. See samm lõi aluse järgnevate aastate murrangulistele aegadele, millele aitas omakorda kaasa 2008 aasta järsk majanduslangus. „Võib öelda, et järgnevad aastad olid minu karjääri ühed põnevamad aastad, kuna lühikese perioodi vältel tuli täita väga vastutusrikkaid ametipositsioone,“ toob Ragnel välja.
Algav periood avas võimaluse siseneda uude maailma, rakiste hooldus- ja remondiprotsessi juurest nende kavandamise, disainimise ja valmistamise juurde. „Valdkond, mis mind paelus ning köidab tänaseni, lisaks koostöö oma valdkonna vaieldamatute tippspetsialistidega, kes on korduvalt tõestanud, et meis on olemas need vajalikud teadmised ja oskused, et saavutada läbimurre globaalsel areenil. Just seda tegime me 2008 aastal, kui Jaapani ja Šveitsi firma koostöö ei viinud 2 tegevusaasta vältel projekti positiivse lõpptulemuseni ning projekt jõudis otsapidi AS Norma lauale,“ meenutab Ragnel Priske. „AS Norma projektimeeskonna ja TRV koostöös viidi projekt aastaga edukalt lõpuni ning alustati suurseeriatootmisega siinsamas väikses Eestis, jättes selle saavutusega oma jalajälje globaalsele autotööstuse suurareenile.“ Täna võin julgelt öelda, et meie rakistega valmistatud detailid on kasutuses nii luksusbrändide nagu Bentley, Bugatti, Porsche, Tesla kui ka suurtootjate Mercedes, Audi, VW jt. brändide autodes.
Aastal 2010 tegi otsustava sammu globaalne auto turvasüsteeme tootev kontsern Autoliv, kes ostis AS Norma aktsionäridelt välja ning ettevõtte lahkus Tallinna börsilt. Sellega algas AS Norma jaoks uus ajastu, Autolivi ajastu. Sealt edasi viisid strateegilised otsused 2011 aastal Autolivi Saksamaa tehase Stakupress GmbH sulgemiseni, nende tootmine toodi osaliselt üle Eestisse. See oli väga suur väljakutse kogu ettevõttele ja kohalikule personalile, detailidesse laskumata. Algas sisemise töökultuuri muutus.
„Tol ajal külastasid meid tihti erinevad emaettevõtte spetsialistid, kelle ülesanne oli kohalike juhtide koolitamine ja juhendamine, eesmärgiga luua üks Autoliv, omada ühtset ettevõtte sisekultuuri, juhtimissüsteemi ja standardeid. See oli suure rahvusvahelise koostöö alguse periood, kus meilt oodati kiireid muutusi ja tulemusi. Aktiivse ja hea koostöö huvides leidsid toonane tootmisdirektor Peeter Tõniste ja tehnoloogiajuht Jüri Beilmann, et sisse tuleb viia struktuurimuudatus. Selle otsuse tulemusena usaldati minule Tööriistavabriku juhi roll,“ jutustab Ragnel oma teekonnast juhiks.
Hinnanguliselt 97% Norma komponentide tootmiseks kasutatavatest spetsiaaltööriistadest on valmistatud just siinsamas, Tööriistavabrikus. TRV valmistatud stantsid ja pressvormid toodavad aastas 200 miljonit komponenti! „See on minu ja minu meeskonna jaoks suur vastutus, et tagada nende sadade rakiste korraline ja ennetav hooldusprotsess, kvaliteetsete varuosade olemasolu, kvalifitseeritud valmistamis- ja hoolduspersonali komplektsus, insenertehniline tugi jm. funktsioonid, sest ilma nende rakisteta on silmapilkselt halvatud kogu komponentide tootmisprotsess ja kliendilähetused,“ tõdeb Ragnel.
TRV üheks suureks eeliseks konkurentide ees on vahetu tagasiside seeriatootmisest, ekspluatatsiooniandmete analüüs võimaldab meil tegeleda rakiste pideva parendusprotsessiga, muutes oma tulevased tooted töökindlamaks, kuluefektiivsemaks, hooldussõbralikumaks ja kestvamaks. „Meie insenertehniline personal on aktiivselt kaasatud seeriatootmisest tulevate tehniliste probleemide lahendamisprotsessi. Samuti on meie CAD-insenerid osa meeskonnast, kes tegelevad uute toodete arendusprotsessiga, nad omavad vajalikku häält, et rääkida kaasa ja mõjutada uute toodete disaini, aidates neid muuta prototüübist seeriatootmise kõlbulikuks.“
Kui me vaatame Autolivi globaalset ettevõtete võrgustikku, siis ei leia me teist sellist ettevõtet, kes valmistab rakiseid ehk spetsiaaltööriistu – Tööriistavabrik on unikaalne! Oma oskusteabe ja tehnoloogilise võimekuse poolest on TRV täna kindel Baltikumi ja Skandinaavia turuliider ning kuulub vaieldamatult Euroopa top 10 hulka!
Õigete inimeste leidmine tööjõuturult läheb iga aastaga järjest keerulisemaks, kuna ametikoolide õppeprogrammides tööriistalukksepa eriala enam ei eksisteeri, pole piisavalt huvilisi. „Sellest lähtuvalt juurutasime ettevõttesiseselt tööriistalukksepa 5-astmelise koolitusprogrammi ning täna koolitame me kõik enda inimesed ise. Ametlik katseaeg Eesti Vabariigis on küll neli kuud, kuid koolitusprogrammi puhul me selle ajaga ei piirdu, vaid programm kestab seni, kuni tööriistalukksepp on omandanud vajalikud oskused, sooritanud positiivselt nii teoreetilise kui ka praktilise eksami, mis võimaldab temal asuda iseseisvale tööle,“ tutvustab Ragnel Priske. Sedasama lähenemist oleme laiendanud ja laiendamas ka ettevõtte teistesse üksustesse, et tagada kvalifitseeritud tööjõu pidev pealekasv.
Samuti teeb tööjõu olukorra raskeks fakt, et enamus selle sektori ettevõtteid, kes tegelevad spetsiaaltööriistade valmistamisega, töötavad ühes, äärmisel juhul kahes vahetuses, kuid meie suured töömahud seda ei võimalda. „Leida tippspetsialiste, kes meelsasti öises vahetuses töötavad, on äärmiselt keeruline,“ tõdeb Ragnel. Seetõttu oleme viimastel aastatel üha enam panustanud tootmisprotsesside arendustöösse, et leida võimalusi masinate automatiseerimiseks, vähendades seeläbi operaatori osatähtsust tootmisprotsessis.
„Me opereerime kõrgtäpses sektoris ja vajame inimesi, kes mõtlevad mikronites ning teevad oma tööd hinge ja pühendumusega,“ teatab vabriku juht. „Väiksemgi eksimus võib osutuda väga kalliks, seepärast ootan oma meeskonda kohuse- ja vastutustundega inimesi. Tuues mõned rahalised võrdlused, siis üks rakis maksab keskmiselt ühe korraliku Mercedese hinna ning teinekord tuleb meil valmistada ka Ferrari hinnasilti kandvaid rakiseid.“
Vastutusest tekkivat pinget aitab juba eos vähendada sisseelamisprotsess, mille käigus antakse uutele inimestele võimalus kõik valmistamisetapid läbi käia, saavutamaks vajaliku tunnetuse, saamaks aru töö sisust ja tehnoloogilistest võimalustest igas operatsioonis. „Eesmärk on saavutada üks mõttemaailm, üks ideoloogia, üks hingamine,“ julgustab Tööriistavabriku juht Ragnel Priske.
Norma personaliosakonnas süvendatult värbamisega tegelev Margit Elts tõdeb, et praegune olukord on nii värbamises kui tööturul võrreldes veel vaid kuu aja taguse ajaga palju muutunud.
Margit on personalitöö ja juhtimisega kokku puutunud palju aastaid, olles enne Norma personalisaosakonda tulekut juhtival positsioonil. Juhina pidi ta tahes-tahtmata ka värbamisega tegelema ja just see talle kõige rohkem ka meeldis. Ühel hetkel ta tõdes, et soovibki spetsialiseeruda värbamisele ning läbi töökuulutuse ta Normasse kandideeris ja sai.
Tööturu situatsioon on viimaste nädalatega oluliselt muutunud. Kuna paljud inimesed on jäänud töötuks, siis on ka töötuse määr oluliselt tõusnud. Reaalses elus näeme suurenenud kandideerijate arvu, mis võiks ju olla hea uudis, aga samas peab olema realistlik ka kandidaatide sobivuses. Kuna praeguses kriisis on turism ja teenindus vaat et kõige suurema hoobi saanud, siis ma kahtlen endise teenindaja sobivuses tootmistöötajaks.
On näha, et inimestel on paanika ja otsitakse uusi töökohti. Samas on mul tunne, et tööd otsitakse keeruliste aegade üle elamiseks, mitte sooviga just nimelt seda tööd teha.
Tänu sellele, et paljud asjad on seiskunud, peatatud ja pausile pandud, on mul kui värbajal ka rohkem aega süveneda ja analüüsida nii värbamisprotsesse kui ka kandidaatide sobivust. Enne koroonast tingitud eriolukorda oli meil massvärbamine ning tööd rohkem kui teha jõudsin. Nüüd naudin võimalust rohkem aega võtta uute inimestega tutvumiseks, intervjuude läbiviimiseks ja nende analüüsimiseks. Loomulikult on tulnud teha muudatusi ka töömeetodites – kohtumiste asemel videokõned, rohkem telefonivestlusi ja e-kirjade saatmist.
Normas me ei vaata „päev korraga“, vaid „tund korraga“, sest asjad muutuvad väga ruttu. Kriisiga seonduvalt reageerime erinevatele võimalustele ja lahendustele kiiresti, omades tugevat eesmärki jääda parimal moel ellu. Üldiselt võtame aga võimalikult rahulikult ja vaatame, mis turul ning tootmissektoris toimuma hakkab. Inimestes on tajuda ärevust ja küsimusi esitatakse, kuid paanikat pole.
Mulle on alati meeldinud töö inimestega. Just erinevad inimtüübid, isiksused. Mulle meeldib suhelda, küsimusi esitada, koos analüüsida ja uurida, kuidas teine olukorda lahendaks jne. Ma olen lüli kandidaadi ja värbava juhi vahel, mistõttu kandidaatidega vesteldes püüan tema inimtüübist aru saada ning mõista, kas ta võiks värbava juhiga sobida. Sest kandidaat ei pea meeldima või sobima minuga, vaid just oma otsese juhiga. See aga eeldab ka juhi tundmist, mis mulle sobib – saab rohkem suhelda, süveneda inimloomusesse ja küsida.
Jah, Norma on suhtumisega, et absoluutselt igaühel on potentsiaal olemas karjääriredelil tõusmiseks, olenemata praegusest ametikohast. Meil on küllaga neid näiteid, kus tootmistöötajast on saanud juht! Norma soosib ettevõtte-sisest kasvamist, arenemist ja liikumist. Aga miski ei juhtu kandikul kätte tuues – inimene ise peab olema tubli, vastutustundlik, hakkaja. Võimalus on alati olemas, kuid algatus peab tulema inimese enda poolt. Silmad peavad särama, huvi kasvamiseks ja enesearenguks peab olema ning soov õppida uusi asju, liikuda väljapoole mugavustsooni.
Kui inimesel tekib liikumise soov, siis vaatame esimese asjana, mis talle ettevõtte sees võiks huvi pakkuda. Liikuda saab nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt erinevate osakondade vahel.
Eelkõige läbi erinevate kogemuste, situatsioonide ja eluliste lahendamist vajavate ülesannete. Pidev inimestest huvitumine annab mulle igapäevaselt võimalusi arenemiseks, näha maailma teise silmade läbi ning mõista uusi perspektiive.
Loen ka palju artikleid ja raamatuid nii värbamisest, personalitööst laiemalt kui ka juhtimisest. Mind inspireerivad erinevad oma ala professionaalid, kes jagavad kogemusi, nippe ja õpetusi erinevate olukordade lahendamiseks. Just paelub mind juhtimiskultuur, mis on nii lai mõiste, et seda vist võibki uurima jääda!
Mäletan selgelt meie esimest telefonivestlust – see kestis üle tunni ja mul oli tunne, nagu oleksime ammused tuttavad. Meil on Heliga väga sarnane stiil juhtimises ja asjaajamises, mistõttu on temaga koostöö meeldiv, sujuv ja innustav.
Kõige rohkem imetlen tema laia silmaringi ning oskust anda oma alluvatele vastutust. Läbi vastutuse andmise näitab ta oma usaldust, samas võimaldab see meeskonnal kasvada ja õnnestuda. Loomulikult hoiab ta kätt pulsil ja omab ülevaadet, kuid ta ei ole autoritaarne juht, kes hommikust õhtuni iga oma alluva sammu kontrollib. Ise vastutamine tekitab hea tunde, tahan anda endast parima ning mitte kuritarvitada juhi usaldust.
Nii suures ettevõttes nagu Norma ei tule väljakutsetest kunagi puudu! On see siis praeguse äreva olukorraga toimetulek või kui mõne osakonna juht teatab, et tal on nädalaga vaja 20-40 uut töötajat. Tööd on palju, ülesanded otsa ei saa ning kogu aeg on keegi, kes vajab midagi. Õnneks on meil nii suurepärane personaliosakonna tiim – hoiame kokku, toetame teineteist ja oleme alati üksteise jaoks olemas nii oskuste, kogemuste kui vahel lihtsalt hea sõnaga.
Läbi huumori ja spordi. Lähen alati pärast tööpäeva rühmatrenni, sest erinevalt näiteks jooksmisest pean ma rühmatreeningul keskenduma treeneri juhistele. Kui avastan, et liigun vales suunas, siis tean, et mõtted on jälle tööle läinud ja ma ei olnud tähelepanuga treeneril. Pärast trenni olen töömõtetest välja tulnud ja päevastress maandatud.
Tõenäoliselt seda, et tark ei torma. Normas muutuvad olukorrad, vajadused ja juhised lausa iga tund, mistõttu ei tasu kohe tegutsema hakata. Oma loomult olen kiire ja vahel isegi kärsitu, kuid olen õppinud ootama tunnike-kaks enne tegutsema asumist. Nüüd mõistan, et kohe ei pea reageerima, vaid tasub enne natuke oodata, infot koguda, analüüsida ja asjad rahulikult läbi mõelda. Seda oskust olen kasutama hakanud ka väljaspool tööd.
Rahvusvahelises autotööstuse tööjaotuses pole olemas suuri ja väikesi firmasid. On olemas pühendunud tegijad, nõudlikud kliendid ja ülim eesmärk – inimeste rahuolu ja elud.
Norma AS lõppklientideks on pea kõik suured autovalmistajad üle maailma!
Üle 60 inseneri
Üle 150 tootekategooria
135 aastat kogemust
