Eelmisel nädalal kuulutati välja eesrindlikud kaugtööd praktiseerivad organisatsioonid ja parim kaugtööd soosiv juht, kelleks valiti Norma AS-i juhatuse esimees Peep Siimon. Sellest, kuidas on Normas kaugtööd korraldatud ja millist väärtust kaugtööl üldse nähakse, rääkisid lähemalt Peep Siimon ja Norma juhatuse liige Sander Annus.

Kaugtöö tuli pandeemiaga

Sander Annus selgitab, et kaugtöö ei olnud enne pandeemiat Normas väga levinud, kuna tootmisettevõttes on palju ametikohti, mille iseloom vajab füüsilist kohalolu. Koroonakriisis aga tekkis vajadus enda töötajate tervise kaitsmiseks ja töö korraldati ümber.
„Lähenesime sellele töö iseloomu ja inimtüüpide põhjal. Osa inimesi töötas järjepidevalt kodukontoris. Samas planeerisime ümber ka kontoriruumid ning võimaldasime hajutatult tööruumides töötamist ka neile, kes kodust töötada ei saanud. Periooditi tegid kaugtööd ka need, kelle ametikohad nõuavad iga päev tootmistööde toetamist,ˮ ütles Annus ja lisas, et pandeemia tipphetkel jagati see meeskond kaheks ning nad käisid tööl vahetustega, et hoida teiste tervist ja tagada tööprotsesside jätkumine.
Ka langes Normas pandeemia aega üks suur projekt, mis hõlmas väliseid koostööpartnereid. Kui tavaolukorras oleks igal nädalal käinud klientide esindajad ettevõttes kohapeal auditeerimas, siis nüüd tuli kõik korraldada distantsil. Samuti värvati sellel perioodil 250 uut inimest. „Muidugi oli hetki, kus küsisime endalt, kas nii ikka saab. Aga me kohanesime ja leidsime lahendused. Projekt õnnestus hästi ja õpetas meid tegema tööd uutmoodi,ˮ arvab Annus.

Vana juurde tagasi ei lähe

Peep Siimon ütles, et viimane aasta on näidanud, et kaugtöö on elujõuline töötegemise vorm. „Olen veendunud, et vanade viiside juurde tagasi minemine ei tule enam kõne alla ja ka tootmisettevõtted peavad oma töökorralduses muude ettevõtetega sarnaselt kohanema. Pigem näen, et tänapäeva tootmisettevõtte puhul, nagu Norma, on kaugtöö võimaldamine hea konkurentsieelis.ˮ
Seda muret, inimesed (kodu)kontorites tööd ei tee, aitab leevendada hea kommunikatsioon, arvab Siimon. „Neid inimesi, kes saavutatavad oma töös tulemusi üksinda, on vähe – enamjaolt töötatakse ikkagi tulemuse nimelt tiimiga koos ja koostöös selgub ka iga inimese panuse suurus. On oluline, et inimesed oleksid motiveeritud – kellele sobib rohkem kodus, kellele kontoris töötamine – ja et tööandjad võtaksid seda arvesse,ˮ selgitab Siimon.
Siimonile oli parima kaugtööd soosiva juhi tunnustus suur üllatus. Kaugtöö tegija konkursil osalemine on andnud võimaluse peamiselt ekspordile suunatud Normat kaubamärgina ka Eestis tutvustada ning näidata, et tootmisettevõtted ei pruugi olla nii konservatiivsed, kui sageli arvatakse. „Me näiteks ei ole oma töökorralduses väga jäigad, paindlik tööaeg kehtib meil juba aastaid, mis on ehk olnud hea eeldus kaugtöö juurutamisel,ˮ ütleb Siimon.

Kaugtöö pole eesmärk omaette

Annus usub, et kaugtööl on väärtus just seetõttu, et see lisab paindlikkust ja motiveerib inimesi, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Kaugtöö pole tema sõnul kindlasti eesmärk omaette, vaid võimalus, kuidas oma tööd paindlikumalt teha. „Kaugtöö aluseks on usaldus. Kui inimestele on antud ette ülesanded, mida nad täidavad, siis selle pealt on ju ka võimalik hinnata, kuidas nad oma tööd teevad,ˮ arvab Annus.
„Minu kogemus näitab vastupidi levinud müüdile, et inimesed kodus tööd teha ei taha, hoopis seda, et pigem tekib oht üle töötada. Juhi roll ongi siin oma inimesi toetada ja nendega kasvõi korra nädalas kokku saades arutada, kuidas töötajal läheb, millised on mured ja rõõmud,ˮ kommenteerib Annus välja.
Praeguseks on Normas otsustatud, et hübriidtööga jätkatakse ka tulevikus. „Katsetame ja kohaneme ning pikem eesmärk ongi leida toimiv kombinatsioon, mis lähtub meie töökohtade iseloomust ja inimtüüpidest,ˮ lisab Annus kokkuvõtteks.

Artikkel ilmus teemaveebis Personaliuudised.ee.

„SOLARIDE esimene päikeseauto on valmis! Üheks abiliseks sel teekonnal on olnud ka NORMA, kes toetab innovatsiooni, mis kaasab noori ja aitab seeläbi populariseerida inseneeriat.“

Tänaseks omab Tööriistavabrik (edaspidi TRV) 60-aastast tegevusajalugu. Selle aja sees on TRV olnud ka eraldiseisev ettevõtte, täpsemalt aktsiaselts aastatel 1995 – 2007. Praeguseks on TRV AS Norma osa, mille põhitegevuseks on keeruliste spetsiaaltööriistade (milleks on rahvakeeles erinevad lõikestantsid ja pressvormid) projekteerimine, valmistamine ja seeriatootmiseks ettevalmistus.

„AS Norma on olnud ja on ka täna Eesti tööstuse üks lipulaev, kes on seilanud läbi tormiste majandustsüklite pea 130 aastat. Sealjuures on suudetud korduvalt ja edukalt ümber profileeruda, näiteks plekktoodete valmistajast ENSV nr.1 mänguasjade tootjaks ning sealt omakorda tunnustatud globaalseks autotööstuse turvavarustuse suurtootjaks,“ tutvustab Ragnel Priske oma tööandjat.

TTÜ mehaanikateaduskonna tudengina oli AS Norma Ragneli jaoks parim valik enda õppepraktika teostamiseks, nii tema teekond Metallivabriku rakiste remondijaoskonna meistri rollis 2003. aastal alguse saigi.

Meistri ametisse sisseelamine polnud kerge, kuna positsioon oli äärmiselt tehniline ja nõudis palju praktilist lähenemist, et tööriistalukksepa töö sisust, peensustest ja spetsiifikast täpselt aru saada. Vajaliku tehnilise kompetentsi saavutamine võttis aega pea kaks aastat, enne kui tundsin end tasemel, kus olin võimeline juhendama 10+ aastat töökogemusi omavaid oma ala tippspetsialiste.

Kes teeb, see jõuab

„Ettevõttesse investeeritud aastad on toonud minule hulganisti arenguvõimalusi ja andnud hindamatuid kogemusi. Oma karjääri jooksul olen vastu võtnud väljakutseid pea kümnel ametipositsioonil, alustades erinevatest meistri rollidest ja lõpetades juhtivate positsioonidega ostu, tootmise ja tehnika valdkonnas,“ meenutab Ragnel.

Suurem muutus leidis aset 2007 aasta märtsis, kui eraldiseisev ettevõte AS Tööriistavabrik juriidiline vorm lõpetas eksistentsi ning liikus AS Norma alla. See samm lõi aluse järgnevate aastate murrangulistele aegadele, millele aitas omakorda kaasa 2008 aasta järsk majanduslangus. „Võib öelda, et järgnevad aastad olid minu karjääri ühed põnevamad aastad, kuna lühikese perioodi vältel tuli täita väga vastutusrikkaid ametipositsioone,“ toob Ragnel välja.

Algav periood avas võimaluse siseneda uude maailma, rakiste hooldus- ja remondiprotsessi juurest nende kavandamise, disainimise ja valmistamise juurde. „Valdkond, mis mind paelus ning köidab tänaseni, lisaks koostöö oma valdkonna vaieldamatute tippspetsialistidega, kes on korduvalt tõestanud, et meis on olemas need vajalikud teadmised ja oskused, et saavutada läbimurre globaalsel areenil. Just seda tegime me 2008 aastal, kui Jaapani ja Šveitsi firma koostöö ei viinud 2 tegevusaasta vältel projekti positiivse lõpptulemuseni ning projekt jõudis otsapidi AS Norma lauale,“ meenutab Ragnel Priske. „AS Norma projektimeeskonna ja TRV koostöös viidi projekt aastaga edukalt lõpuni ning alustati suurseeriatootmisega siinsamas väikses Eestis, jättes selle saavutusega oma jalajälje globaalsele autotööstuse suurareenile.“ Täna võin julgelt öelda, et meie rakistega valmistatud detailid on kasutuses nii luksusbrändide nagu Bentley, Bugatti, Porsche, Tesla kui ka suurtootjate Mercedes, Audi, VW jt. brändide autodes.

Eesmärgiks üks Autoliv

Aastal 2010 tegi otsustava sammu globaalne auto turvasüsteeme tootev kontsern Autoliv, kes ostis AS Norma aktsionäridelt välja ning ettevõtte lahkus Tallinna börsilt. Sellega algas AS Norma jaoks uus ajastu, Autolivi ajastu. Sealt edasi viisid strateegilised otsused 2011 aastal Autolivi Saksamaa tehase Stakupress GmbH sulgemiseni, nende tootmine toodi osaliselt üle Eestisse. See oli väga suur väljakutse kogu ettevõttele ja kohalikule personalile, detailidesse laskumata. Algas sisemise töökultuuri muutus.

„Tol ajal külastasid meid tihti erinevad emaettevõtte spetsialistid, kelle ülesanne oli kohalike juhtide koolitamine ja juhendamine, eesmärgiga luua üks Autoliv, omada ühtset ettevõtte sisekultuuri, juhtimissüsteemi ja standardeid. See oli suure rahvusvahelise koostöö alguse periood, kus meilt oodati kiireid muutusi ja tulemusi. Aktiivse ja hea koostöö huvides leidsid toonane tootmisdirektor Peeter Tõniste ja tehnoloogiajuht Jüri Beilmann, et sisse tuleb viia struktuurimuudatus. Selle otsuse tulemusena usaldati minule Tööriistavabriku juhi roll,“ jutustab Ragnel oma teekonnast juhiks.

Riik riigis

Hinnanguliselt 97% Norma komponentide tootmiseks kasutatavatest spetsiaaltööriistadest on valmistatud just siinsamas, Tööriistavabrikus. TRV valmistatud stantsid ja pressvormid toodavad aastas 200 miljonit komponenti! „See on minu ja minu meeskonna jaoks suur vastutus, et tagada nende sadade rakiste korraline ja ennetav hooldusprotsess, kvaliteetsete varuosade olemasolu, kvalifitseeritud valmistamis- ja hoolduspersonali komplektsus, insenertehniline tugi jm. funktsioonid, sest ilma nende rakisteta on silmapilkselt halvatud kogu komponentide tootmisprotsess ja kliendilähetused,“ tõdeb Ragnel.

TRV üheks suureks eeliseks konkurentide ees on vahetu tagasiside seeriatootmisest, ekspluatatsiooniandmete analüüs võimaldab meil tegeleda rakiste pideva parendusprotsessiga, muutes oma tulevased tooted töökindlamaks, kuluefektiivsemaks, hooldussõbralikumaks ja kestvamaks. „Meie insenertehniline personal on aktiivselt kaasatud seeriatootmisest tulevate tehniliste probleemide lahendamisprotsessi. Samuti on meie CAD-insenerid osa meeskonnast, kes tegelevad uute toodete arendusprotsessiga, nad omavad vajalikku häält, et  rääkida kaasa ja mõjutada uute toodete disaini, aidates neid muuta prototüübist seeriatootmise kõlbulikuks.“

Kui me vaatame Autolivi globaalset ettevõtete võrgustikku, siis ei leia me teist sellist ettevõtet, kes valmistab rakiseid ehk spetsiaaltööriistu – Tööriistavabrik on unikaalne! Oma oskusteabe ja tehnoloogilise võimekuse poolest on TRV täna kindel Baltikumi ja Skandinaavia turuliider ning kuulub vaieldamatult Euroopa top 10 hulka!

Oskustööliste kasvulava

Õigete inimeste leidmine tööjõuturult läheb iga aastaga järjest keerulisemaks, kuna ametikoolide õppeprogrammides tööriistalukksepa eriala enam ei eksisteeri, pole piisavalt huvilisi. „Sellest lähtuvalt juurutasime ettevõttesiseselt tööriistalukksepa 5-astmelise koolitusprogrammi ning täna koolitame me kõik enda inimesed ise. Ametlik katseaeg Eesti Vabariigis on küll neli kuud, kuid koolitusprogrammi puhul me selle ajaga ei piirdu, vaid programm kestab seni, kuni tööriistalukksepp on omandanud vajalikud oskused, sooritanud positiivselt nii teoreetilise kui ka praktilise eksami, mis võimaldab temal asuda iseseisvale tööle,“ tutvustab Ragnel Priske. Sedasama lähenemist oleme laiendanud ja laiendamas ka ettevõtte teistesse üksustesse, et tagada kvalifitseeritud tööjõu pidev pealekasv.

Samuti teeb tööjõu olukorra raskeks fakt, et enamus selle sektori ettevõtteid, kes tegelevad spetsiaaltööriistade valmistamisega, töötavad ühes, äärmisel juhul kahes vahetuses, kuid meie suured töömahud seda ei võimalda. „Leida tippspetsialiste, kes meelsasti öises vahetuses töötavad, on äärmiselt keeruline,“ tõdeb Ragnel. Seetõttu oleme viimastel aastatel üha enam panustanud tootmisprotsesside arendustöösse, et leida võimalusi masinate automatiseerimiseks, vähendades seeläbi operaatori osatähtsust tootmisprotsessis.

Kõik peab klappima nagu kellavärk

„Me opereerime kõrgtäpses sektoris ja vajame inimesi, kes mõtlevad mikronites ning teevad oma tööd hinge ja pühendumusega,“ teatab vabriku juht. „Väiksemgi eksimus võib osutuda väga kalliks, seepärast ootan oma meeskonda kohuse- ja vastutustundega inimesi. Tuues mõned rahalised võrdlused, siis üks rakis maksab keskmiselt ühe korraliku Mercedese hinna ning teinekord tuleb meil valmistada ka Ferrari hinnasilti kandvaid rakiseid.“

Vastutusest tekkivat pinget aitab juba eos vähendada sisseelamisprotsess, mille käigus antakse uutele inimestele võimalus kõik valmistamisetapid läbi käia, saavutamaks vajaliku tunnetuse, saamaks aru töö sisust ja tehnoloogilistest võimalustest igas operatsioonis. „Eesmärk on saavutada üks mõttemaailm, üks ideoloogia, üks hingamine,“ julgustab Tööriistavabriku juht Ragnel Priske.

Norma personaliosakonnas süvendatult värbamisega tegelev Margit Elts tõdeb, et praegune olukord on nii värbamises kui tööturul võrreldes veel vaid kuu aja taguse ajaga palju muutunud.

Margit on personalitöö ja juhtimisega kokku puutunud palju aastaid, olles enne Norma personalisaosakonda tulekut juhtival positsioonil. Juhina pidi ta tahes-tahtmata ka värbamisega tegelema ja just see talle kõige rohkem ka meeldis. Ühel hetkel ta tõdes, et soovibki spetsialiseeruda värbamisele ning läbi töökuulutuse ta Normasse kandideeris ja sai.

Mis praegu värbamismaailmas toimub?

Tööturu situatsioon on viimaste nädalatega oluliselt muutunud. Kuna paljud inimesed on jäänud töötuks, siis on ka töötuse määr oluliselt  tõusnud. Reaalses elus näeme suurenenud kandideerijate arvu, mis võiks ju olla hea uudis, aga samas peab olema realistlik ka kandidaatide sobivuses. Kuna praeguses kriisis on turism ja teenindus vaat et kõige suurema hoobi saanud, siis ma kahtlen endise teenindaja sobivuses tootmistöötajaks.

On näha, et inimestel on paanika ja otsitakse uusi töökohti. Samas on mul tunne, et tööd otsitakse keeruliste aegade üle elamiseks, mitte sooviga just nimelt seda tööd teha.

Mida sa praegu värbajana teistmoodi teed?

Tänu sellele, et paljud asjad on seiskunud, peatatud ja pausile pandud, on mul kui värbajal ka rohkem aega süveneda ja analüüsida nii värbamisprotsesse kui ka kandidaatide sobivust. Enne koroonast tingitud eriolukorda oli meil massvärbamine ning tööd rohkem kui teha jõudsin. Nüüd naudin võimalust rohkem aega võtta uute inimestega tutvumiseks, intervjuude läbiviimiseks ja nende analüüsimiseks. Loomulikult on tulnud teha muudatusi ka töömeetodites – kohtumiste asemel videokõned, rohkem telefonivestlusi ja e-kirjade saatmist.

Kuidas on meelestatus Normas?

Normas me ei vaata „päev korraga“, vaid „tund korraga“, sest asjad muutuvad väga ruttu. Kriisiga seonduvalt reageerime erinevatele võimalustele ja lahendustele kiiresti, omades tugevat eesmärki jääda parimal moel ellu. Üldiselt võtame aga võimalikult rahulikult ja vaatame, mis turul ning tootmissektoris toimuma hakkab. Inimestes on tajuda ärevust ja küsimusi esitatakse, kuid paanikat pole.

Praegu on vist eriti täpselt näha, kas töö meeldib või mitte. Mis sulle enda töö juures meeldib?

Mulle on alati meeldinud töö inimestega. Just erinevad inimtüübid, isiksused. Mulle meeldib suhelda, küsimusi esitada, koos analüüsida ja uurida, kuidas teine olukorda lahendaks jne. Ma olen lüli kandidaadi ja värbava juhi vahel, mistõttu kandidaatidega vesteldes püüan tema inimtüübist aru saada ning mõista, kas ta võiks värbava juhiga sobida. Sest kandidaat ei pea meeldima või sobima minuga, vaid just oma otsese juhiga. See aga eeldab ka juhi tundmist, mis mulle sobib – saab rohkem suhelda, süveneda inimloomusesse ja küsida.

Norma on tuntud selle poolest, et inimesed liiguvad firma siseselt. Paljud on tööl olnud 20-30 aastat! Millised inimesed teevad Normas karjääri?

Jah, Norma on suhtumisega, et absoluutselt igaühel on potentsiaal olemas karjääriredelil tõusmiseks, olenemata praegusest ametikohast. Meil on küllaga neid näiteid, kus tootmistöötajast on saanud juht! Norma soosib ettevõtte-sisest kasvamist, arenemist ja liikumist. Aga miski ei juhtu kandikul kätte tuues – inimene ise peab olema tubli, vastutustundlik, hakkaja. Võimalus on alati olemas, kuid algatus peab tulema inimese enda poolt. Silmad peavad särama, huvi kasvamiseks ja enesearenguks peab olema ning soov õppida uusi asju, liikuda väljapoole mugavustsooni.

Kui inimesel tekib liikumise soov, siis vaatame esimese asjana, mis talle ettevõtte sees võiks huvi pakkuda. Liikuda saab nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt erinevate osakondade vahel.

Normas väärtustatakse arenemist, õppimist, pidevat edasi liikumist. Kuidas sina end arendad?

Eelkõige läbi erinevate kogemuste, situatsioonide ja eluliste lahendamist vajavate ülesannete. Pidev inimestest huvitumine annab mulle igapäevaselt võimalusi arenemiseks, näha maailma teise silmade läbi ning mõista uusi perspektiive.

Loen ka palju artikleid ja raamatuid nii värbamisest, personalitööst laiemalt kui ka juhtimisest. Mind inspireerivad erinevad oma ala professionaalid, kes jagavad kogemusi, nippe ja õpetusi erinevate olukordade lahendamiseks. Just paelub mind juhtimiskultuur, mis on nii lai mõiste, et seda vist võibki uurima jääda!

Rääkides juhtidest – mida oled sina oma otseselt juhilt, personaliosakonna juhatajalt Heli Laupalt õppinud?

Mäletan selgelt meie esimest telefonivestlust – see kestis üle tunni ja mul oli tunne, nagu oleksime ammused tuttavad. Meil on Heliga väga sarnane stiil juhtimises ja asjaajamises, mistõttu on temaga koostöö meeldiv, sujuv ja innustav.

Kõige rohkem imetlen tema laia silmaringi ning oskust anda oma alluvatele vastutust. Läbi vastutuse andmise näitab ta oma usaldust, samas võimaldab see meeskonnal kasvada ja õnnestuda. Loomulikult hoiab ta kätt pulsil ja omab ülevaadet, kuid ta ei ole autoritaarne juht, kes hommikust õhtuni iga oma alluva sammu kontrollib. Ise vastutamine tekitab hea tunde, tahan anda endast parima ning mitte kuritarvitada juhi usaldust.

Mis on Sinu töös kõige suuremad väljakutsed?

Nii suures ettevõttes nagu Norma ei tule väljakutsetest kunagi puudu! On see siis praeguse äreva olukorraga toimetulek või kui mõne osakonna juht teatab, et tal on nädalaga vaja 20-40 uut töötajat. Tööd on palju, ülesanded otsa ei saa ning kogu aeg on keegi, kes vajab midagi. Õnneks on meil nii suurepärane personaliosakonna tiim – hoiame kokku, toetame teineteist ja oleme alati üksteise jaoks olemas nii oskuste, kogemuste kui vahel lihtsalt hea sõnaga.

Kuidas sa oma pingeid maandad?

Läbi huumori ja spordi. Lähen alati pärast tööpäeva rühmatrenni, sest erinevalt näiteks jooksmisest pean ma rühmatreeningul keskenduma treeneri juhistele. Kui avastan, et liigun vales suunas, siis tean, et mõtted on jälle tööle läinud ja ma ei olnud tähelepanuga treeneril. Pärast trenni olen töömõtetest välja tulnud ja päevastress maandatud.

Mida oled Normas töötatud aja jooksul kõige rohkem õppinud?

Tõenäoliselt seda, et tark ei torma. Normas muutuvad olukorrad, vajadused ja juhised lausa iga tund, mistõttu ei tasu kohe tegutsema hakata. Oma loomult olen kiire ja vahel isegi kärsitu, kuid olen õppinud ootama tunnike-kaks enne tegutsema asumist. Nüüd mõistan, et kohe ei pea reageerima, vaid tasub enne natuke oodata, infot koguda, analüüsida ja asjad rahulikult läbi mõelda. Seda oskust olen kasutama hakanud ka väljaspool tööd.

Natalja teekond Normasse oli paljuski juhuslik ja spontaanne. Nimelt otsisid nad sõbrannaga tööd ning jalutades mööda Laki tänavat astusid nad ka Normasse sisse, tutvustasid end personaliosakonnale ja kuna Norma otsis parasjagu uusi töötajaid, siis leidsidki nad endale töö. „Me ei teadnud, et Norma töötajaid otsib. Me lihtsalt kõndisime mööda Laki tänavat,“ ütlesid sõbrannad Norma personaliosakonnas. Mõlemad, nii Natalja kui ka sõbranna, töötavad tänini Normas.

Esmamulje oli hea

Tutvustaval ekskursioonil rabasid Nataljat kõige rohkem töötajad ise: „Olin šokeeritud, kui kiiresti inimesed töötavad, mõtlesin, et küll nad on ikka tublid!“ meenutab Natalja oma esimesi muljeid. Täna on ta kogenud operaator turvavööde tootmisliinil ja ise õpetab algajatele, kuidas töötada kiiresti ja kvaliteetselt. Natalja sõnul üritab ta uutele töötajatele edasi anda kõigepealt õiget tehnikat, sest kui tehnika on käes, siis kulgeb töö kergelt, veatult ja tõhusalt.

Katseaeg

Katseaeg kestab Normas klassikalised neli kuud ja Natalja arvates peaks sellest piisama, et süveneda töö peensustesse ja üldse aru saada, kas selline tegevus inimesele sobib. Natalja sõnul möödub katseaeg igaühel erinevat moodi: “Need, kellel on meie juures raske, võivad vahetada osakonda. Mõned inimesed töötavad aga kohe algusest peale nii, nagu nad oleksid seda teinud kogu elu.”

Mõnikord naasevad ettevõttesse ka inimesed, kes on Normas ka varem, ammu aega tagasi töötanud. “Mõnda aega läheb kohanemiseks, siis aga vanad õiged liigutused tulevad tagasi ja kõik hakkab laabuma,” kirjeldab Natalja „vanade uustulnukate“ kolleegide kogemust.

Kuidas Normas edasi jõuda?

Natalja nimetas omadusi ja oskusi, mis aitavad Normas edukat karjääri ehitada ja muuta oma töökogemust huvitavamaks:

• Ideaalne algaja on töökas algaja: töötempo on kõrge ja täita tuleb nõutud norme, seega on vaja usinust ja vastupidavust. Seega on vaja olla usin.
• Arvutioskused tulevad kasuks: paljusid tööprotsesse Normas kontrollitakse ja registreeritakse arvutiprogrammide kaudu. Arvutiga peab olema või saama sõbraks.
• „Oleme avatud inimesed ja ootame enda juurde samasuguseid“: Natalja väidab, et kolleegid on alati valmis aitama algajaid ja seletama kõike samm-sammult, kuid see algab inimese julgusest rääkida ausalt tekkivatest raskustest.
• Keelteoskus soodustab karjäärikasvu: eriti väärtustatakse eesti ja inglise keele oskust – see on eduka kommunikatsiooni võti, mis annab ka võimaluse täisväärtuslikult osaleda rahvusvahelistes projektides.

Norma on tähelepanu väärt

Norma tööandjana ühendab endas mitut uhket põhiväärtust. Siin on täpselt koordineeritud erinevate osakondade koostöö. Kollektiiv on avatud ja toetav: “Kui meeskonnas on kõik hästi, siis kulgeb ka töö edukalt,” rõhutab Natalja. Normas on igaühel võimalus saada oma ala spetsialistiks, Natalja näiteks saab oma liinil täita mistahes operatsiooni – valmistada turvavöö linti, õmmelda kokku selle otsa, valmistada „keelt“, panna kokku korpust ja pakkida toodet.

Samuti tuleb ülemus töötajatele vastu ning proovib pakkuda paindlikku ajakava ja individuaalset lähenemist neile, kes seda vajavad: emadele väikeste lastega, üliõpilastele, kes paralleelselt õpivad ja läbivad praktikat ettevõttes ning neile, kes otsides sobivat ametit soovivad osakondade vahel liikuda. Just seetõttu on Norma meeskond nii stabiilne – siin tehakse kõike, et inimesed oleksid oma tööga rahul.

Natalja mäletab, kuidas ta seitse aastat tagasi naasis Eestisse, olles mõnda aega töötanud välismaal. Kodumaal hakkas ta tööd otsima ning leidiski selle Normas. Ta alustas sorteerimis- ja pakendamistsehhis, nüüd töötab turvavööde tootmisliinil operaatorina. Nataljal on hea meel, et ta töötab stabiilses kohas, kus on kõrgtasemel juhtkond ja ühtne kollektiiv.

Mis asi on Norma?

• Kiirus

“Norma tähendab kõigepealt kiirust,” ütleb Natalja, selgitades, et tootmises omab tähendust nii kvaliteet kui ka kvantiteet, kuna peab täitma teatud norme. Naise sõnul on kiire ja vilgas töö esimene asi, mis rabab uusi töötajaid.

• Organiseeritus ja meeskonnatöö

Norma tööprotsessid on suurepäraselt korraldatud. Seda peab Natalja nii iga töötaja ja juhi kui ka ettevõtte kõikide osakondade teeneks: tooteid valmistatakse, kvaliteeti kontrollitakse, toodangut pakendatakse ja saadetakse ära – süsteem töötab täpselt nagu kellavärk.

• Avatud suhtlus

Natalja rääkis, et töötajad võivad jätta oma ettepanekuid töötegevuse parendamiseks spetsiaalses arvutiprogrammis. “Programmi kaudu või isiklikus vestluses saab alati jagada ideid ja nendele alati ka reageeritakse,” väidab kogenud töötaja.

Kandideerivad kõik!

Natalja peab suureks eeliseks seda, et Norma uksed on avatud kõikidele inimestele, kes tahavad ausalt ja kvaliteetselt tööd teha. Kogemuse või hariduse puudumine pole peaaegu kunagi takistuseks. “Norma ise kasvatab, koolitab ja õpetab,” kommenteerib Natalja.

Kui uued inimesed saavad siia tööle, tutvuvad nad kõigepealt olulise dokumendi – tööjuhendiga, millele järgneb praktika: peab varuma energiat, kannatlikkust ja soovi. Kui juhtuvadki vead, siis on vahetusevanem või kogenumad töötajad valmis jagama oma teadmisi ja kõike detailselt seletama.

Rutiini ei ole, on olemas võimalused

Natalja väärtustab Norma inimestele individuaalselt lähenemist ja valikuvõimaluste tagamist. Samuti on soovi korral võimalus minna nädalavahetusel tööle ja teenida lisaraha. Juhul kui kellelegi ei sobi teatud ametikoht, ei pea ta kohe minema otsima uusi töökuulutusi, vaid võib proovida ennast Norma teistes osakondades, leides meelepärase positsiooni. “Siin ei seisa keegi paigal, me kõik saame asendada üksteist liinil. Meil puudub rutiin, vastupidi: on olemas palju võimalusi selleks, et teha oma töö mugavamaks ja huvitavamaks,” ütleb Natalja.

Normas töötamiseks on vajalik soov teha head

Natalja sõnul ootab Norma alati uusi aktiivseid inimesi, kes oskavad läheneda kõigele vastutustundlikult ja pööravad tähelepanu detailidele. “Autode ohutussüsteem on tõsine asi. Et Normas töötada on vaja soovi teha head!” selgitab Natalja, mis motiveerib inimesi iga päev usinalt tööd tegema. Natalja on sedavõrd tähelepanelik, et kui ta näiteks taksoga sõites märkab turvavöös puudusi, siis teatab sellest kohe juhile. „Norma pole lihtsalt töö, see on kutsumus ja eriline filosoofia!“ ütleb ta.

Jelena töötab Normas juba aastast 2012. Esimest korda jõudis ta Normasse tegelikult juba 18-aastasena, kuid mõnda aega töötas mujal enne, kui taas Normasse naasis. Nüüd pole tal mõtteski mujale minna ja selleks on omad põhjused.

Norma on nagu magnet

Normasse tööle minemise esialgse idee sai Jelena oma õelt, kes samuti Normas töötas ja kelle jälgedes Jelena astus. Mingil hetkel otsustas ta aga minna otsima uusi kogemusi, tahtis teha koostööd teiste ettevõtete ja tööandjatega. Kuid igal pool oli millestki puudu, miski ei laabunud. Täna on Jelenal lihtne sõnastada, millised põhiväärtused tõmbasid ta Normasse tagasi: „Stabiilne töö, ühtne kollektiiv ja suurepärased ülemused. Selliseid väärtusi leiab ühes ettevõttes korraga päris harva!“ ütleb Jelena.

Igaüks tunneb vastutust

Praegu töötab Jelena turvavööde tootmisliinil operaatorina. Kõige tähtsam on see, et siin igaüks saab aru, et tegemist on inimelude päästmisega. “Me ei tee niisama tööd, kõik teavad, kuivõrd oluline see on. Me tahame, et iga meie tehtud detail oleks õige, kvaliteetne ja ilus!” ütleb Jelena.

Jelenaga töötab liinil veel kolm inimest. Töö kulgeb sujuvalt, suhtlus kolleegide vahel on väga produktiivne ja sõbralik. Pidevalt tuleb ka uusi inimesi juurde, keda nad osakonnas vastu võtavad ja kellele õpetavad ametialaseid peensusi.

Mida on uustulnukana oluline teada?

Esiteks tutvustatakse uutele töötajale liini ülesehitust ja tööprotsesse: kes milliseid ülesandeid täidab, kuidas tooteid õigesti paigutada ja pakendada. „Kõige rohkem väärtustatakse uustulnukates aktiivsust ja oskust kiiresti töösse süveneda. Hädavajalikud on vastutustunne ja soov saavutada oma töös perfektsust, kuna ebatäpsus võib tähendada ohtu inimeste tervisele või elule, mis on vastuvõetamatu,“ ütleb Jelena.

Samuti inspireerib Jelena uustulnukaid olema avatud, kartma ei peaks küsida ja kontakteeruda ülemuse või kolleegidega. Kõik on valmis aitama ja seletama nii kaua kuni tarvis. Kui aga midagi jääb algusest peale ebaselgeks, siis tekitab see tulevikus kindlasti raskusi. “Ärge kartke ja tundke kõige vastu huvi!” soovitab Jelena.

8-aastase töökogemuse järeldused

“Ausalt öeldes pole ma midagi paremat näinud!” kirjeldab Jelena oma töökohta. Ta on oma positsiooniga rahul, kuid ei välista, et tulevikus kasutab ta võimalust ettevõtte-siseselt kõrgemale ametikohale tõusta. Selleks peab Jelena sõnul kõigepealt tegema kvaliteetset tööd: “Innukust ja inimese püüdlikkust märgatakse meil alati!” teab Jelena. Tööandja on valmis aitama töötajatel areneda, korraldades regulaarseid täiendõppekursusi ja arvutiprogrammide alaseid koolitusi. Nii pole vähimatki kahtlust, et Jelena jätkab edukat karjääri Normas!

Sander Ilves pürgis Normasse projektijuhina tööle samal ajal, kui ta oli lõpetamas Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnomaterjalide ja turunduse eriala. Suurettevõttesse tõukas teda kandideerima asjaolu, et sinna oodati just sellise eriala teadmiste ja oskustega töötajat nagu tema.

Sandri sõnul oli tema kindlaks eeliseks eelnev kogemus: „Mul oli töökogemus ja seda Normas hinnatakse.”

Vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ametikoht

Nüüdseks on Sander töötanud Normas peaaegu kaks aastat ja ta ütleb kindlalt: „Normas ei hakka kunagi igav.” Nimelt töötab mees projektijuhina tööstustehnoloogia- ja müügiosakonnas, kus iga päev on võimalus õppida midagi uut. „Mida aeg edasi, seda pädevamaks ma saan,“ kinnitab Sander.

Teistest ettevõtetest, kus Sander varem töötas, erineb Norma tema arvates just oma tootmisprotsesside poolest, mis tähendab, et kogu tootmine on võimalik ära teha majasiseselt, alustades toote disainist kuni lõpp-produktini välja. „Kui võrrelda teiste Autolivi tehastega, siis on meil olemas ka tööriistavabrik, mis annab minu arust teiste ees eelise,” arvab Sander.

Oma ametikoha üheks suurimaks väljakutseks nimetab noormees osakondade vahelise kommunikatsiooni tagamist. Et informatsioon jõuaks oleks sujuv, peab projektijuhil olema oskus inimestega suhelda ja baasteadmised oma tööst.

Projektijuhina puutub ta kokku detailide tootmisega, rakiste valmistamisega, kuid ka erinevat laadi projektidega. „Hea on tööle tulla, kui ei teki rutiini,” sõnab Sander.

Tark ei torma!

Suurettevõttes töötades peab suhtlema eri osakondadega. Just see on Sandri arvates tema ametikohal üheks eeliseks. Ta on õppinud erinevaid kanaleid pidi teiste inimestega paremini kontakti saama. Siiski nimetab ta pea kahe tööaasta jooksul kõige tähtsamaks õppetunniks mõttetera, et alati ei ole mõtet tormata: „Tark ei torma! Pigem tuleb võtta samm tagasi, analüüsida ja alles siis teha otsus,” ütleb ta ja lisab, et selle oskuse, mis kandub edasi ka igapäevaellu, õppis ta oma kolleegidelt, sealhulgas ka otsestelt juhtidelt.

Vastuvõtt oli soe ja toetav

„Mul ei olnud paljude tööprotsesside kohta teadmisi ega vajalikke oskusi,” meenutab mees ja arvab, et oli väga positiivne, et teda kui uut töölist julgustati abi küsima. „Kui sa küsid abi, siis kõik sind aitavad ja õpetavad ka. Ei ole nii, et keegi lööks ukse kinni!“

Mis peamine – ka pika tööstaažiga oma eriala spetsialistid, kellelt Sandri sõnul oli väga hea õppida, olid teda igati valmis aitama ja juhendama. „Pigem aidatakse ja tehakse meeskonnatööd, kui lubatakse takistustel tekkida.”

Normakad suhtlevad ka muul ajal

Normas hinnatakse sporti ja aktiivset eluviisi: „Tänu Norma spordiklubile toimuvad iga kuu spordiüritused ja mõõduvõtmised eri osakondade vahel,” selgitab Sander, kuidas sealsed töötajad suhtlevad aktiivselt ka väljaspool tööd.

Karjäär Normas

Karjääriredelil tõusmiseks peab tema arvates olema inimesel:

• hea suhtlusoskus;
• huvi oma tegevuse vastu;
• oskus leida probleemidele lahendusi ja takistusi võtta kui väljakutseid

Värske normakana näeb Sander end projektijuhi ametikohal kindlasti ka lähitulevikus.