Andrei Nikiforov on Normas töötanud juba seitse aastat. Normasse saabus ta ettevõttest Eesti Post (praegune Omniva), kus ta töötas kokku 11 aastat, alustades laadijana, jätkates klienditeenindajana, vahetuse vanemana ning lõpuks lausa osakonna juhatajana. Normas asus Andrei kohe juhipositsioonile ehk laojuhataja ametikohale. Niisiis on Andrei suurepäraseks näiteks, kuidas on võimalik teha edukat karjääri. Uurisime lähemalt, mida on ta leidnud ja peab tähtsaks just Normas töötades.
Kogu aeg midagi uut ja põnevat
Andrei tunneb, et Norma on teistest ettevõtetest erinev ning ta tuli sinna tööle, kuna soovis proovida midagi uut. Vana töökoht ei pakkunud enam piisavalt väljakutseid ja uusi õppetunde ning teadmisi.
“Minu jaoks oli huvitav ja üllatav, et Normas tehakse autotööstuse jaoks olulisi komponente. Volvo, Tesla, Porsche – praktiliselt igal autol, mida tänaval näeme, on mõni meie firmast pärit komponent,” sõnab mees ja räägib, et siin töötades kogeb alati midagi uut. “Uued projektid, toodangud, ümberehitamised. Koguaeg on midagi, millega saab tegeleda. Tihti juhtub, et tööd on nii palju, et tuleb teha ületunde, aga teen seda selle pärast, et on huvitav,“ rõõmustab ta. Tema sõnul igav ei ole Normas peaaegu üldse.
Probleemi korral tuleb küsida: MIKS see tekkis?
Alluvaid on Andreil praegu lausa 76. Ta tunneb, et Normas töötades on eneseareng olnud väga suur. „Ma olen õppinud, kuidas teha asju nii, et pärast ei ole vaja ümber teha. Kuidas planeerida? Alati on vaja leida probleemi juurpõhjus. Loomulikult lahendame kõik probleemid, aga tahame ka teada, miks need üldse tekkisid! Kuidas teha nii, et tulevikus need ei korduks?“ kõneleb ta. Peale selle on tema meelest oluline, et juhtkond oleks abivalmis ja vastutulelik. Normas selline juhtkond on!
Eesmärk peab paigas olema – miks me seda teeme?
Meeskonnas on oluline usaldus ja kohusetunne. „Kui mina palun midagi, siis ootan, et inimesed teevad seda. Kui aga keegi ootab minult midagi, mida lubasin, siis täidan samuti oma lubaduse,“ kirjeldab Andrei.
Tema jaoks on loomulik, et töötajad tahavad kõige kohta infot ja küsivad, miks me seda teeme? „Lihtsalt kamandamine ei ole õige. Kui inimene teab, mida millekski tehakse, võib ta teha seda paremini. Ja veelgi enam, ta võib pakkuda variante, kuidas saavutada eesmärk kiiremini ja kergemini. Tuleb inimestega suhelda ja näidata eesmärke (isegi kui need ei meeldi), miks me midagi teeme ja siis nad aitavad kaasa,“ on Andrei kindel.
Andrei nendib, et tema meeskonda on praktiliselt kõik inimesed teretulnud. Oluline on vaid, et probleemidest räägitakse ja ollakse töökad. „Inimesed on erinevad ja ootavad erisuguseid asju, mõni soovib rohkem suhelda, mõni vähem – hea juht oskab seda näha. Lubadusi peab täitma, sest muud moodi ei ole võimalik. Ka töölepingule alla kirjutamine on juba lubaduse andmine.“
Ettevõte on tervik
Vahel tuleb igas töös ette kitsaskohti. Ka Andrei kahtleb, kas teeb alati kõike õigesti. „Näiteks siis on raske, kui info on poolik. Mulle ei meeldi teha tühja tööd,“ nendib ta ja sõnab, et vahel on probleem ka juhul, kui töötajaid on puudu ja on vaja leida asendajaid. „Loomulikult saan kõigega hakkama, aga see pole väga lihtne.“
Kokkuvõttes arvab Andrei, et Normas on ta õppinud palju olulist: näiteks tulevikku vaatamist, ette mõtlemist, oma töö organiseerimist ja terviku nägemist. „Ma tean nüüd, kuidas probleeme lahendada, kuidas tootmisettevõttes tuleb mitte arvestada ainult oma üksusega, vaid ka kõige sellega, mis toimub ümbruses. Alati peab vaatama tervikut! Tegemata töö tuleb iga kord ringiga tagasi, just seepärast on tarvis aru saada ka teiste üksuste probleemidest,“ sõnab Andrei lõpetuseks.
