Kuigi müügijuht Margus on Norma töötaja olnud juba 20 aastat, on tal tunne nagu oleks esimene tööpäev olnud alles eile. Veelgi enam – tegemist on teise põlve normakaga, mis tähendab seda, et Marguse isagi töötas omal ajal pikalt just siinsamas suurettevõttes.
„Olen Normaga koos kasvanud, lapsepõlves juba käisin palju siin. Isa tegi mulle ekskursiooni, vaatasin, mis siin tehakse. See oli minu kui lapse jaoks topelt huvitav, sest ettevõtte üks valdkond oli vanasti ju mänguasjade valmistamine,“ meenutab Margus.
Niisiis Normaga puutus ta kokku juba varases lapsepõlves ja palju kordi ka hiljem. „Minu nooruse ajal kodudes veel arvuteid ei olnud, niisiis sai käidud isa töö juures arvutiga mängimas ja koolitöidki tegemas.“ Normasse otseselt tööle jääda ta ei plaaninud, kuid sellest kujunes siiski elu loomulik käik pärast seda, kui ta tuli tootmistehnika eriala üliõpilasena ettevõttesse lõputöö teemat otsima ja siia jäigi.
Miks on Norma eriline?
Marguse sõnul on Eestis vähe ettevõtteid, mis tegelevad traditsioonilise tööstusega – stantsimise ja metallitööstusega. Lisaks on Norma Eesti mõistes väga suur ja pikaajaliste traditsioonidega firma. „Traditsioonid ja stabiilsus on püsinud läbi aastakümnete. Ka tegevuse keskpunkt (metallitööstus) on olnud sama. Paljud inimesedki juhtkonnas ehk n-ö tuumik on püsinud siin – kes on tulnud, need on jäänud,“ kirjeldab ta.
Peale selle toob Margus välja, et kui mõnele inimesele mingi ametikoht ettevõttes hästi ei sobi, siis esimesena ei plaanita tema väljavahetamist ja ümberkasvatamist, vaid mõeldakse: „Äkki ta sobib kuhugi mujale?“ Tänu sellisele mõtteviisile on väga paljud inimesed leidnud Normas oma koha. Mõnes teises firmas oleks nad võib-olla välja praagitud või surutud raamistikku, kuhu nad ei sobi.
Inimesi arendavad uued väljakutsed
„Ma ei ole seda tüüpi inimene, kes ütleb, et sa pead punktist A punkti B jõudma nagu mina. Ma arvan, et oskan inimesi motiveerida ja seletada neile, miks on midagi vaja,“ kirjeldab Margus ja lisab, et tema õpetusviisiga probleeme ei ole tekkinud – kõik on õppinud kiiresti.
Tema arvates toimib inimeste arendamine – eriti kui on tegemist näiteks noortega – siis, kui anda erinevaid töid, uusi ülesandeid. Nõnda on näha inimese silmis palju suuremat entusiasmi. Kui kogu aeg on üks ja sama, siis tekib rutiin ja tuleb leida tegutsemiseks uusi viise. „Võta teist tüüpi projekt, kui pole sellise asjaga enne tegelenud, proovi hoopis seda,“ ütleb Margus niisugusel juhul inimesele. Arendamine tähendab uute väljakutsete leidmist.
Tööl on nähtavad tulemused
Margus on numbrite inimene ja tunneb end selles valdkonnas koduselt. Talle meeldib selge oma panuse ja tulemuste nähtav seos. „Uute asjade sisse toomine, uute võimaluste leidmine, selgelt käibe ja müügi kasvatamine – teed midagi ja poole aasta või aasta pärast on nähtavad tulemused olemas. See motiveerib mind, et ma ei tee mingit hägust asja. Ma tunnetan hästi, et enamikest uutest projektidest ja sidemetest tuleb otsene kasu,“ kirjeldab Margus oma töö meeldivaid omadusi.
Eks müügitöös on ka omad väljakutsed. Näiteks, kuidas kõike teha natuke piiratud vahenditega ehk reeglistiku raames, sest autotööstus on pisut reeglitesse kinni jäänud. Projektitöö on pikk ja uute klientide leidmine ning hoidmine on samuti pikaajaline protsess. „Esimesest projektist või ideest jõuab tootmiseni miinimum kahe aastaga,“ nendib Margus. Lisaks peab tema sõnul sellise müügitöö juures leppima, et kõiki asju ei viida ellu. Paraku mingid projektid kaovad ja seegi on omakorda väike väljakutse.
Tee alati pisut rohkem!
Kuidas jõuab tänapäeva maailmas edasi, kuidas tehakse Normas karjääri? Margus räägib oma kogemusest: „Ma ei ole palju ette planeerinud, ei mingeid kindlaid samme ega punkte oma saavutuste ja eesmärkide jaoks. Parim viis on loomulik ja rahulik teekond. Tee oma asju nii hästi kui oskad. Panusta alati natuke rohkem kui küsitakse. Too alati natuke rohkem lauale tagasi, kui sa sealt ära viid!“ ütleb ta lõpetuseks ilusa mõtte.
